ÜLEEILSEST HOMSESSE

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paremal pool teed, kuhu kerkis  Coopi uus kauplus, ei ole sellel vanal fotol peale karjamaa mitte midagi. 1936. a.
Paremal pool teed, kuhu kerkis Coopi uus kauplus, ei ole sellel vanal fotol peale karjamaa mitte midagi. 1936. a. Foto: Saarte Hääl

Muhumaa pealinn Liiva sai endale juunikuus uue poe. Suurema ja uhkema, kui sealkandis kunagi varem nähtud on. Siinkohal tasuks meeles pidada ka uue poe eelkäijaid ja heaks abimeheks on taas põhjalik ülevaade, mille on Muhumaast ja muhulastest kokku kirjutanud Ülo Rehepapp.

Tsiteerides tema uurimust: “Väidetakse, et esimese poe olla Liival asutanud Levalõpma Tooma Andruse vanem poeg Mihkel Veskimeister, kes olla Pulbi põllu nurgale poe asutanud, mille tarbeks käis Lihulast seljas kaupa toomas! /.../ Mihklil oli Võlla Ennu Jaagu tütre Marega kolm tütart ja kaks poega. Vanemale tütrele Marele tuli koduväiks Mõisaküla Siljavälja Maksim Saarkoppel ja sestpeale võime juba omaette nn. Mare poest rääkida. /.../

Arvatavalt jätkas Mihkli vanem poeg Mihkel “teine” Veskimeister sajandivahetusel veel isa poe pidamist, kuid peale seda, kui ta 1907. a kellegi Milda Charlotte Kaspersoniga abiellus, tema jäljed Muhust kaovad. Vana Mihkli teine poeg Villem (1870–84) oli 14-aastaselt surnud; noorem tütar Juula sai mehele ja hiljemalt enne I maailmasõda paistab vana Pulbi poe tegevus lõppenud.

Mihkel Veskimeistri vanem tütar Maria (1863–1933) abiellus 1894. aastal Mõisaküla Siljavälja Andruse poja Maksim Saarkoppeliga (1870–1932) ja ilmselt läks äri sel ajal Liival nii hästi, et Madis ja Mare on varem jutuks olnud Tarvise poe kõrvale oma poe asutanud.

Saarkoppelitel sündis 1897. aastal tütar Angelina (hiljem Ellaks kutsutud) ja 1909. a poeg Rafael. Ellale tuli 1917. a koduväiks Semjon Lukiani p. Savõikov, keda enamasti Savikovi nimega teatakse. Slaavi verd mehel ei õnnestunud poe pidamine tollastes keerulistes oludes enam sugugi ja varsti läksid noored hoopis Kuressaarde. /.../

Hiljem on siin lühemat aega veel kaubelnud Rinsi poe Ivan Kolk, kes aga oma poe siit Orissaarde kolis. Peale seda seisis maja tühjalt. “Vabastajate” tulles 1944. aasta sügisel hõivas maja vene sõjavägi, kelle käes see maha põles ja vaid kelder alles jäi. Hiljem ehitas ETKVL siia sel ajal veel Tarvise majas olnud kauplusele täienduseks ajutise hoone, mis peale praeguse kaupluse valmimist 1971. a mõneks ajaks veel laohooneks jäi.

1990-ndate algul omandas hoone Andrei Prii ja poest sai pikaks ajaks Kalakohvik.”

Kasutatud materjal:
ÜLO REHEPAPP
Pildid: ERAKOGU, ARHIIV
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles