GLOBAALNE KLIIMA: Mis saab Euroopast, kui Golfi hoovus hääbub?

Golfi hoovus kannab Kariibi merest Euroopa lähedusse tohutu hulga sooja vett. Seepärast polegi Lääne-Euroopas talved nii pakaselised kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas, palmid Briti saarte lõunaosas oleksid aga ilma Golfi hoovuseta suisa mõeldamatud.

Saksamaa üks juhtivaid päevalehti Die Welt kirjutab, et veel möödunud aastasaja lõpus prognoosis Potsdami ülikooli kliimauuringute instituudi professor Stefan Rahmstorf, et globaalse kliimamuutuse tagajärjel võib Golfi hoovuse jõud märkimisväärselt raugeda või, mis kõige kohutavam, üldse hääbuda.

Kui kõnealune prognoos peaks tõepoolest täituma, on tagajärjeks kogu Euroopa ilmastiku järsk külmenemine ja seda vaatamata asjaolule, et maailmas tervikuna on maad võtnud kliima soojenemine. Säärase avastuse eest pälvis professor Rahmstorf 1999. aastal miljoni dollari suuruse Aastasaja preemia, mille andis välja Ameerika Ühendriikides tegutsev James S. McDonnelli Fond (Centennial Fellowship Award from James S. McDonnell Fountation).

Möödunud on pea kakskümmend aastat, kuid selle aja jooksul pole teadlastel ikka veel uusi tõsiselt võetavaid andmeid Golfi hoovuse tuleviku kohta, jätkab Saksa ajaleht. See tähendab, et Golfi hoovuse või – kui kasutada teaduslikku terminoloogiat – Atlandi meridionaalse tsirkulatsiooni (AMT) nõrgenemise kohta pole ikka veel leitud kindlaid teaduslikke tõendeid.

Die Weltis ilmunud populaarteadusliku sisuga artikli autori Norbert Lossa arvates on seletus siin lihtne – Golfi hoovuse käekäiku puudutavaid mõõtmisi hakkasid teadlased regulaarselt tegema alles 2004. aastal. See tähendab, et neid on tehtud kõigest vaid 14 aastat. Selle lühikese perioodi jooksul fikseeritud mõõtmistulemuste erinevused võivad aga seotud olla iga-aastase loomuliku kõikumisega ja mitte mingi põhjapaneva, olemusliku protsessiga, mis määraks ookeaniavarustes toimuvate nähtuste iseloomu aastasadadeks ette.

Sellest hoolimata on aga professor Stefan Rahmstorf ka täna veendunud, et tema möödunud aastasaja lõpus tehtud prognoos peab paika. Ajalehele Die Welt antud intervjuus väitis ta taas, et kaugemas perspektiivis, näiteks lähema 50 aasta jooksul, hakkab Golfi hoovuse jõud silmnähtavalt nõrgenema.

Sool kui tsirkulatsiooni mootor

Rahmstorfi hüpoteesi olemus on järgmine: globaalse kliimasoojenemise tagajärjel on alanud Gröönimaa liustike sulamine ja see protsess jätkub. Tagajärg on, et väheneb soolasisaldus Põhja-Atlandi vetes. Seetõttu nõrgeneb segunemise mehhanism, mis sunnib kõrgematel laiuskraadidel asuvas ookeanis pinnal olevat soojemat vett laskuma sügavustesse, millega omakorda toetatakse maailmameres toimuvat globaalset vete tsirkulatsiooni.

Mis juhtub siis, kui professor Rahmstorfi oletus paika peab ja Golfi hoovus tõepoolest näiteks 50 aasta pärast märkimisväärselt nõrgeneb? Kas eurooplased peaksid juba praegu tegema ettevalmistusi kliima jahenemiseks? Die Weltis ilmunud artiklist võib välja lugeda, et nendele küsimustele teadus ühest vastust ei anna. Vähemalt praegu, aastal 2018 on olukord selline.

Juuli keskel avaldasid aga kaks hiina teadlast Xianyao Chen ja Ka-Kit Tung prestiižses teadusajakirjas Nature pikema artikli, milles on ära toodud nende uurimistöö tulemused. Ajaleht Die Welt kirjutab, et nimetatud teadlaste järeldused on üpriski väljakutsuvad ega haaku põrmugi Stefan Rahmstorfi püstitatud hüpoteesiga.

Hiina teadlaste arvates ei tekita Atlandi meridionaalse tsirkulatsiooni (AMT) nõrgenemine kliima jahenemist põhjapoolkeral. Vastupidi, see põhjustavat hoopiski maapinna keskmise temperatuuri järsku tõusu ja seda kogu maailmas.

Kas Golfi hoovus

võib jahtuda?

Ajakirjas Nature ilmunud artikli autorid tõestavad oma seisukohta järgmise mõttekäiguga: nagu teada, on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris tekitanud globaalse kliimasoojenemise; minevikus kompenseeris AMT kliima soojenemist osaliselt sellega, et hoovus kandis osa soojusest ookeani pinnalt sügavustesse. Kui see mehhanism nõrgeneb või üldse hääbub, väidavad hiina teadlased, koguneb maailmaookeani vähem soojust atmosfäärist, mille tulemusena kerkib silmnähtavalt Maa (sh ka Euroopa) keskmine õhutemperatuur. See tähendab, et Golfi hoovuse nõrgenemine hoopiski toetab kliima globaalset soojenemist.

“See hüpotees tundub mulle kahtlasevõitu,” kritiseeris Stefan Rahmstorf Die Weltile antud intervjuus hiina teadlaste oletust. “Artikli autorid väidavad, et tugeva AMT perioodidel kantakse suur hulk soojust ookeani sügavustesse, mistõttu ka meie planeedi õhutemperatuur soojeneb vähem.”

“Lähispolaarsel Atlandil toimub aga konvektsioon (soojuse ülekandumine) tänu sellele, et külmadel talvepäevadel muutub pinnal olev vesi jahedamaks kui sügavuses olev vesi, mistõttu algab ookeanisügavustes veekihtide segunemine – seda vaatamata soolase vee kihtide stabiilsele jagunemisele,” arutles professor Rahmstorf.

Tema sõnul asub värske (hoovustega saabunud) vesi konvektsiooni tsoonides Labradori mere keskosas kõrge soolasisaldusega veekihi kohal. Konvektsioon suunab aga soojuse alati alt üles, mitte ülalt alla.

Isegi kui ette kujutada, et ajakirjas Nature ilmunud artiklis kirjeldatud mehhanism on põhimõtteliselt õige, teeb Rahmstorf siiski järelduse, et hiina teadlaste prognoos on lähemaks kaheks aastakümneks vaid “puhas oletus”.

Hiina teadlaste hüpoteesi kritiseerib ka Max Plancki Ühingu juures tegutseva meteoroloogiainstituudi teadur Johann Jungclaus. Die Welt tsiteerib tema sõnu: “[Ajakirjas Nature ilmunud artikli] autorid kirjeldavad hulgaliselt juhuslikke kokkusattumisi ja toovad välja mitmeid põhjuse-tagajärje seoseid, ehkki teaduslikult nad neid seoseid tõestada ei suuda. Nad lähtuvad sellest, et kõik temperatuurimuutused Põhja-Atlandil ja suurem osa maailmaookeani soojakogusest on seletatavad muutustega AMT-s. Kuid sealjuures ei võta nad arvesse vete horisontaalset ümberjagunemist, mille kutsub näiteks esile subpolaarne intensiivne veekeeris.”

Põhja-Saksamaal Kielis asuva Helmholtzi-nimelise mereuuringute keskuse professor Mojib Latif on selles küsimuses siiski mõnevõrra leplikumalt häälestatud. Vestluses Die Welti ajakirjanikuga ütles ta: “[Hiina] autorite sõnastatud hüpotees on ikkagi huvitav, sest see on üpriski provokatiivse iseloomuga.”

Lähtudes aga küsimuse olemusest, on ta seisukohal, et hiinlaste uurimismetoodika tekitab suuri kahtlusi. Ta ütles: “Meil pole mingeid andmeid AMT arengu kohta XX sajandi teisel poolel, samuti ei tea me, kuidas areneb AMT lähema paarikümne aasta jooksul.”

Professor Latifi arvates tekitavad kõnealuse uurimuse järeldused ikkagi kahtlusi, isegi kui eeldada, et Golfi hoovus ja AMT lähikümnenditel tõepoolest märkimisväärselt nõrgenema peaksid.

Globaalne soojenemine jätkub

Suurem osa kliimamudelitest ei toeta hüpoteesi maa keskmise õhutemperatuuri tõusu kohta juhul, kui AMT tulevikus nõrgeneb,” väitis professor Latif. Tema sõnul elavdavad aga uued ja provokatiivse iseloomuga mõtted teaduslikku tegevust.

Järgnevatel aastatel hakkavad teadlased Golfi hoovusega seotud protsesse ja tsirkulatsiooni nõrgenemise tagajärgi Maa kliimale uurima veel aktiivsemalt.

Kuid üks on professor Stefan Rahmstorfile selge juba praegu: “Globaalne kliimasoojenemine jätkub ka tulevikus. See leiab aset nii kaua, kuni inimkond pole kasvuhoonegaaside heitmist atmosfääri märkimisväärselt vähendanud. Kliima globaalne soojenemine ei tugevne aga kuidagi seoses AMT nõrgenemisega.”