TAIMED TAIMEKAITSES

Tõsised tegijad taimekaitses – võilill ja kõrvenõges. Foto: Saarte Hääl

Suvi on rõõmus aeg kõigile neile, kes armastavad ise näpud mullaseks teha, vaadata, kuidas seemnetest saavad taimed, õitest viljad. See on otsekui olla tunnistajaks looduse igavesele sünni ja kasvamise imele. Paraku on see teie kätetöö vili paljudele vaid maitsev kõhutäide – kus on taimed, seal on ka kahjurid, kes võivad teie kätetöö ja silmarõõmu mõne päevaga, mõned paharetid isegi mõne tunniga olematuks muuta. Vingete mürkide asemel aitavad taimi kaitsta... taimed ise.

Taimeekstraktid lagunevad kiiresti ja seepärast ei ohusta nad mürgitatud putukatest toituvaid linde ja loomi. Lõunamaiste taimede mõju on sageli tugevam, kuid ka meie soolika- ja koirohu, puju, kesalille, küüslaugu ning tomativõrsete tõmmised ja nende segud on kahjuritõrjeks täiesti arvestatavad.

Taimed toimivad vägagi erineval moel.

Lõhna või maitsega toimivad:

• toomingas (eriti õitsev) peletab kapsakärbest ja maakirpe, küüslauk maasika-õielõikajaid ja lehetäisid, peiulill porgandikärbest ja porgandi-lehekirpu, soolikarohi peletab kapsa-tuhktäid, kartulimardikaid ja liblikalistest kapsakahjureid; • neemipuu ja soolikarohu ekstraktid pärsivad liblikalistest kapsakahjurite toitumist; • kapsastes esinev sinigriin meelitab suurkapsaliblikaid;

• ristõielistes esinevad isotiotsüanaadid on atraktiivsed maakirpudele.

Osa taimi on putukatele toksilised:

Toimeainerühm püretriinid kutsuvad putukatel esile halvatuse. Looduslikud püretriinid on laiatoimelised ehk mõjuvad kõige erinevamatele putukatele, toimivad kiiresti ja väikestes kogustes, lagunevad kiiresti (päikesepaistel 10 min jooksul) ega jäta jääke. Soojaverelistele on need vähemürgised (õigesti kasutatuna ei ohusta inimesi ega koduloomi).

Putukatele mürgised taimed:

• Koirohi, puju ja soolikarohi sisaldavad tugevatoimelist närvimürki tujooni. Koirohutõmmis sobib kartulimardika vastsete (eriti nooremate kasvujärkude) tõrjeks. Pujutõmmis lehetäide ja haukamissuistega kahjurite tõrjeks, soolikarohutõmmis lehetäide, liblikalistest kapsakahjurite tõrjeks. • Sookail sisaldab närvimürki ledooli, mistõttu sobib selle tõmmis suur-kapsaliblika röövikute, lehetäide, karilaste tõrjeks.

• Tubakapulber, mille kontaktmürk alkaloid nikotiin põhjustab putukatel halvatuse.

Kasutamine:

• 400 g tubakapulbrit leotatakse 10 liitris vees 48 tundi, seejärel kurnatakse ning lahjendatakse 1:1 • tubakapulber segada veega 1:10, lasta ööpäev seista, kurnata ja lahjendada veega 1:3

• tubakakeedise tegemiseks leotada sama kogust (1:10) ööpäev, seejärel keeta 2 tundi. Kleepuvuse lisamiseks võib vahetult enne pritsimist vedelikule lisada rohelist seepi 40 g 10 liitri kohta (1spl/1 l).

Tubakapulbriga tolmutamine peletab maakirpe ja sipelgaid, hävitab lehetäisid. Puutuha ja tubakapulbri segu sobib hästi sibulakärbse ja -sirelase tõrjeks.

NB! Tubakat ei kasutata kartuli ja tomati puhul!

Taimeekstraktide segude koosmõju

Taimsete tõmmiste tõhusust on võimalik tõsta nn vastastikku tugevdava koostoime kaudu, kasutades teatud taimeliikide segu. Mitmetoimeliste segude ekstraktide kasutamisel mõjutatakse korraga putuka erinevaid ökofüsioloogilisi talitlusi. Sellega pidurdatakse oluliselt ka taimsetele toimeainetele resistentsuse kujunemist. Näiteks hariliku männi noorte võrsete tõmmis võimendab tunduvalt koirohuekstrakti mõju punasele kedriklestale.

Taimede kogumine

ja säilitamine

Taimede lehtedes ja õites on kõige enam toimeaineid õitsemise alguses, seemnete valmimise ajal, taime maa-aluses osas aga kuivamise järel.

Taimi korjatakse kuiva selge ilmaga hommikul peale kaste kuivamist. Korjata ainult terveid taimi, millel pole haigusi ega vigastusi. Kuivatamiseks viiakse taimed peale kogumist kuiva õhurikkasse päikese eest varjatud kohta. Juuri, koori, sibulaid võib kiiremaks kuivamiseks tükeldada.

Kuivanud taimi säilitada tükeldatuna paberkottides või pulbrina tumedates klaaspurkides etiketistatuna, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Taimeekstraktide valmistamine

Toored taimed tükeldatakse väikesteks tükkideks, kuivatatud taimed jahvatatakse pulbriks. Kui ei ole vaja määrata väga täpselt kontsentratsiooni, võetakse 10 liitri vee kohta tavaliselt 1-2 kg värsket materjali või 150 g taimepulbrit. Pritsimisvedelikule võib kleepuvuse suurendamiseks lisada vahetult enne pritsimist rohelist seepi.

Külma vee leotis – värskelt peenestatud toored taimed pannakse 12-14 tunniks külma vette likku. Meetod sobib näiteks kõrvenõgese leotise valmistamiseks.

Kuuma vee tõmmis – materjalile valatakse peale keev vesi ja lastakse 24 tundi seista, seejärel kurnatakse ja lahjendatakse vastavalt vajadusele. Selliselt valmistatakse soolikarohu, osjade, koirohu jt lahuseid.

Taimetee – toored taimed või nende pulbrid valatakse üle keeva veega. Nõu kaetakse kinni ja lastakse 10-15 minutit tõmmata, seejärel kurnatakse ja kasutatakse kohe, kui tee on jahtunud. Tee valmistamiseks sobivad põld-osi, soolikarohi, võilill, kummel, koirohi jt.

Keedis – taimed või nende pulbrid pannakse ööpäevaks likku, seejärel keedetakse leotist pool tundi vesivannil ja jahutatakse. Kurnatakse ja lahjendatakse vastavalt vajadusele. Valmistada võib keedist soolikarohust, koirohust, pujust, osjadest, sõnajalgadest või nende segudest.

Taimevirts (kääritis) – vedelväetis. Nõu täidetakse taimedega ja valatakse vesi peale nii, et taimed oleksid üleni kaetud, kuid mitte ääreni, sest muidu kobrutab virts käärimisel üle nõu ääre. Parim on kasutada vihmavett. Üks kord päevas tuleb segu läbi segada. Taimevirts valmib 2-3 nädala jooksul. Käärimine on lõppenud, kui segu enam ei vahuta ja on tumeda värvusega. Kasutamisel lahjendada 1:10.

Virtsa võib valmistada koirohust, soolikarohust, nõgestest, osjast, võilillest, varemerohust. Kääritis sisaldab leostunud mineraalaineid ja teisi taimseid toiteaineid. Virtsa kasutamine suurendab ka taimede vastupidavust haigustele ja kahjuritele.

Tekst VEEVE KAASIKU

koostatud materjalide põhjal TÕNIS KIPPER