KUTSU KÜLLA KORSTNAPÜHKIJA!

Korstnapõlengu saad ära hoida regulaarse hooldamise ja õige kütmisega. Foto: Saarte Hääl

Kodudes, kus on ahi, pliit, kamin või keskküte, tuleb küttesüsteemi ka hooldada ja hinnata süsteemi korrasolekut. Korstnapühkija hooldab ja annab ka hinnangu. Kindlasti annab ka akti, kus tehtud tööd kirjas, ja kui leiab puudusi küttesüsteemis, siis on puudused samuti seal kirjas. Aktil peab olema kirjas kutsetunnistuse number. Ilma kutsetunnistuseta korstnapühkija teenust osutada ei tohi. Akt tuleb alles hoida.

Peremees võib ka ise korstnapühkimise teha, aga iga viie aasta tagant peab siiski kutsuma korstnapühkija. Ise tohib korstnat pühkida ainult üksikelamul, sellises majas, kus samas hoones, sama katuse all ei ela teisi leibkondi. Nii et paariselamute ja kortermajade küttesüsteemide hooldamiseks tuleb kindlasti kutsuda kutsetunnistusega spetsialist.

Ise korstna pühkimisel on paraku mõningaid miinuseid. Nimelt see rida, kuhu korstnapühkimise aktile puudused kirja saaksid, jääb siis olemata ja peremees ei saa ohtudest teada. Ka töö kvaliteet võib viletsam olla, võrreldes spetsialisti tööga.

Kui küttesüsteemi kasutatakse aastaringselt, tuleks korstnapühkimisi teha kaks korda aastas. Hooajaliselt küttes on korstnapühkimise töö vaja ette võtta vähemalt korra aastas. Kes ise korstnat pühib, peaks enda jaoks ka üles märkima, millal pühkimistöö viimati ette võeti, et viimane hooldamise aeg oleks teada. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saad küsida päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijate kontakte on võimalik leida ka lehelt www.korsten.ee.

Õnnetuse vältimiseks:

• Korralda korstnapühkimine enne kütteperioodi. • Ära põleta küttekoldes sünteetilisi materjale; kilet, tekstiili, plastikut, liimi ja värvi sisaldavaid materjale, näiteks puitlaastplaate. • Jälgi kütteseadmeid ja kui näed muutusi, kutsu spetsialist (korstnapühkija ja pottsepp) ohutust hindama. • Kuiv küte annab rohkem sooja ja kahjustab vähem küttesüsteemi. • Põlemine vajab õhku, lase õhk koldesse ja hoia siiber kütmise ajal täielikult avatud.

• Kütmisel väldi väikest vinduvat tuld. Ühe-kahe halu tuli ei küta korstnat soojaks ja korstnasse tekib pigi.

Tekst MARGUS LINDMÄE, Lääne päästekeskuse juht

Pildid PÄÄSTEAMET