RAIMO SNELLMAN – KULDAVÄÄRT AMETIMEES

Tõnis Kipper
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raimo Snellman Kuressaares Maru äris, kuhu ta plaanib kevadel tagasi tulla et Saaremaa kuldamishuvilistele koolitust teha.
Raimo Snellman Kuressaares Maru äris, kuhu ta plaanib kevadel tagasi tulla et Saaremaa kuldamishuvilistele koolitust teha. Foto: DSCN2127
Raimo on suvesaarlane, paar-kolm nädalat igal suvel ja nii juba kümmekond aastat.

Kuigi need suvekuud on ennekõike puhkamise aeg, on tal tulnud Saaremaal tööd ka teha ning nii on näiteks uue ja säravama kuue saanud meie Püha Nikolai kiriku altarikatuse rist. “Natuke oli sisetöid ka, mõned ikooniraamid,” meenutab Inglismaal Victoria ja Alberti muuseumis ning Peterburi Vene muuseumis kuldamist õppinud meister.

Snellmani kätetööd särab mitmel pool üle Eesti. 2015 õnnistati Tartus Jumalaema Uinumise Uspenski katedraalis põhjalikult parandatud ja kullatud viis katuseristi. Kõvasti kahjustada saanud ristide ja -munade korrastamise ja kuldamise tööd kestsid kaks kuud. Snellman on lehtkullaga katnud ka 1862. aastal ehitatud Kihnu kiriku torniristi. Tema töö on Sindi Jumalailmumise kiriku taastatud ja kullatud peatorni rist, Pärnu katedraali rist, aga ka Kuressaare Püha Nikolai kiriku altarikatuse rist. Seni on tehtud kokku 25 risti ja kuldamisjärge ootab Suure-Jaani Evangelist Johannese kiriku rist. Selle päris suure numbri taga on kahtlemata töö kvaliteet.

Tööpuudust Eestis ei oleks, kuid kuld on kallis materjal ning see seab tegevusele ja tellimustele omad piirid. “See ei ole raske töö, kuid on aeganõudev töö,” ütleb nelikümmend aastat seda kuldaväärt ametit pidanud mees. “Kuld on lummav metall ja ega neid sellise töö tegijaid Soomes eriti olnud, nii see kõik alguse saigi. Küll on aga palju antiikset kullatud mööblit, mis kõik nõuab konserveerimist ja taastamist. Mina olen seda tööd teinud.”

Tänaseks päevaks on Raimo endale mitmeid kolleege – just kolleege, mitte konkurente! – juurde koolitanud. “Meil on nüüd viis kuldajat-meistrit.” Snellmani töökojas on peale tema enda ametis veel kaks-kolm meest.

Kuld on mõistagi päris ja ehtne, 24 karaati. Üks karaat on selles tähenduses kaaluliselt üks kahekümne neljandik puhtast metallist. 24-karaadine kuld on seega puhas kuld; 12-karaadine kuld on 50-protsendilise puhtusega kuld jne. Väärismetallide puhtuse mõõtühikuna on kasutusel ka proov, ehk siis 24 karaati on ligikaudselt vastav proovile 999. Snellman selgitab, et väiksema prooviga või n-ö lahjem kuld ei peaks ilmastikutingimustele vastu ja muutuks kiiresti tuhmiks. 24-karaadine kuld peab aga edukalt vastu 50–60 aastat.

Kulda kulub tegelikult üllatavalt vähe. Ühe grammi kullaga saab ära katta 4–5 m2 pinda või vedada sellest 2 kilomeetrit (!) traati. Kullalehed on nii imeõhukesed, et millimeetrise paki saamiseks tuleb kokku laduda 10 000 lehte. Kõige õhemaid kullalehti kaks korda niipalju.

Snellmanni peamised kliendid Soomes on nii kirikud kui ka riigiasutused. “Neid on umbes 70%, paarikümne protsendi jagu on kunstnikke ja ülejäänu moodustavad eraisikud.” Tööpuudust ei ole, pigemini on tööd liiga palju. Inimesed on hakanud oma vana mööbli ja muude antikvaarsete esemete eest rohkem hoolt kandma. Murdvarastel Snellmani poole asja pole, sest meistril endal on kodus vaid üks kullatud pildiraam.

Kevadepoole loodab meister tulla paaripäevast koolitust läbi viima, sest usub, et selle põneva ameti huvilisi võiks ka Saaremaal olla. “Seda oskust saab ära kasutada vägagi mitmel moel, luua kunstiteoseid, kaunistada interjööri, klaase, mida iganes. Kuldamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid, on ligi neljatuhande aasta vanune meetod ja on ka palju nüüdisaegsemaid ja kergemini omandatavaid.”

Praegu on meistri töökojas üks kaheksatonnine kivimürakas, mis läheb Soome kuulsa presidendi Mauno Koivisto hauale mälestuskiviks. “Kunstnik on teinud oma kavandi ja meil tuleb nüüd vastavalt sellele see kivi kullaga ära kaunistada. Tuleb teha nii, et see kuld kestaks ja oleks nii, nagu kunstnik on ette näinud. Selleks tuleb kasutada eri tehnikaid ja meetodeid. Osa neist on mõistagi ametisaladus,” mui-gab Snellman.

Lõpuks see küsimuste küsimus: kas kuldamine on kerge töö? “See on kerge, kahepäevase kursuse tulemusena on inimene suuteline tegema juba päris peeneid ornamente.” Samas märgib meister, et piltlikult öeldes on kuldaja töölaud pikk, ühes otsas on töö, mis pea igaühele jõukohane, edasi tulevad keerulisemad ja veel keerulisemad ning laua teises otsas on juba “mission impossible” ehk siis pea ilmvõimatuna näivad tööd. Ometi on hea meistri käes kõik võimalik. “Ka mina õpin iga töö puhul midagi juurde. Uusi nippe ja võtteid.” Snellman on käinud end täiendamas nii Vatikanis kui ka Taimaal kuninga peakullassepa juures, kogemusi on andnud käigud Moskvasse ja Peterburgi. “Ühe vana meistri ülesanne ongi jagada oma oskusi ja teadmisi,” sõnab ta.

Tekst TÕNIS KIPPER

Pildid TÕNIS KIPPER ja ERAKOGU

Vaata ka

www.kultaus-snellman.fi
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles