18 aastaga on masinad ja teed aina paremaks läinud
25. jaanuar 2019, 02:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orissaare piirkonnas, Tornimäe kandis ja Muhus maanteid lumest lahti lükkav ja libeduse tõrjet tegev Eesti Teede hooldesõiduki juht-teetööline Andres Niits ütleb, et alustas teehooldustöödega 18 aastat tagasi. Staažikas teetööline tõdeb, et aastatega on teed paremaks läinud ja teehooldusmasinad täiuslikumaks.
Kõik me teame rahvatarkust, ega tali taeva jää. Samas öeldakse, et aastad pole vennad. Küsimusele, millal sellel talvel tuli teemeestel lume- ja libedustõrjega alustada, vastab Andres, et detsembrikuus.
“Soola paneme teedele juba hilissügisel. Oleneb muidugi ilmastikust. Mõnikord tekib pikem vahe, siis läheb jälle paari nädala pärast soola tarvis. Praegu aga lükkame igal pool lund. Hommikul paneme saha maha, üksnes soolapanekust ei piisa,” selgitab Niits.
Kõrvalteedele külvatakse soolaliiva, suurtele teedele vaid soola. Põhimaanteedel läbivad hooldustöötajad autoroolis päeva jooksul keskelt läbi 60–70 kilomeetrit, lisaks kõrvalteed. Kokku tuleb seega 200–300 kilomeetrit.
“Ka selliseid päevi tuleb ette, kus oleme lund lükanud või libedustõrjet teinud 600–700 kilomeetri ulatuses,” tõdeb Andres Niits.
Tööpäeva alguse dikteerib hooldemeestele ilm. Niitsi sõnul tuleb tal mõnikord juba öösel kell kaks auto käivitada, et hooldustöödele sõita. “Tavaliselt alustan tööpäeva kella nelja-viie paiku. Kui ettenähtud ringid on tehtud, saan koju puhkama minna. Teinekord juhtub aga ka nii, et kui oled jõudnud kogu marsruudi läbida ja tunned heameelt tehtud tööst, hakkab taas sadama, vahel ka tuiskama. Me ei saa rajuilma lõppemist ootama jääda. Tuleb taas rooli istuda, et liiklejatele tee sõidetavaks teha,” räägib Niits.
Aastaid tagasi oli Andrese tööpraktikas ka niisugune juhtum, kus tal tuli jutti roolis olla ligi 23 tundi. “Läksin kell kolm öösel tööle, tagasi koju sain järgmisel öösel kella kahe paiku. Tookord käisin ka Sõrves, kuna seal oli auto katki läinud. Tõsi küll, tunnikese sain vahepeal magada. Praegu nii enam ei saaks, aga tollal tööseadusandluse eeskirju nii täpselt ei järgitud.
Alustas Ford Cargoga
18 aasta pikkuse tööpraktika jooksul on Andres Niits juhtinud paljusid hooldemasinaid. 2001. aastal alustas ta Ford Cargoga, nüüd on tema käsutuses Scania. Maanteede olukord on ligi paarikümne aastaga palju muutunud. Kruusateid on märgatavalt vähemaks jäänud. Andrese sõnul on Muhus veel paar lõiku. Seega on suur osa teedest mustkatte alla viidud.
Rääkides hooldusmasinatest, hindab kogenud tehnikamees kõrgelt mitmekülgsete võimalustega, multifunktsionaalset Scaniat.
“2016. aasta Scanial on esi- ja küljesahk, samuti alussahk, millega saab kruusateid paremini hooldada. Suur puisturikast mahutab palju puistematerjali,” toob Niits oma praeguse masina plussid esile.
Aeg-ajalt leiavad hooldemehed teedelt esemeid, mida liiklejad kaotanud. Mitu aastat tagasi jäi Andrese hooldemasina ette lahtikäiv alumiiniumredel.
“Ilmselt lasi mõnel ehitajal redel käru pealt jalga. Kuulutasin leiust ka ajalehes, aga keegi ei võtnud ühendust. Kui varasematel aastatel pildusid hooletud sõitjad autodest teepervele või otse sõiduteele õllepudeleid ja -purke, siis viimastel aastatel on olukord paranenud. Inimesed on hakanud korrast rohkem lugu pidama. Tõsi küll, sigaretipakke hakkab kõige rohkem silma. Üldiselt on pilt aga paremaks läinud,” annab Andres teada.
Metsaelanikke näeb ta tihti. Kitsedele ja põtradele meeldib tee ääres soola limpsida.
Üsna palju kiidusõnu
Aastate jooksul on teemehed sõidukijuhtidelt üsna palju kiidusõnu kuulnud. Autojuhid mõistavad teehooldajate tänuväärset tööd ja harvad pole juhud, kui mõni liikleja hooldemeest tänab. “See, kui inimesed meie tööd märkavad ja tunnustust avaldavad, teeb tuju heaks,” märgib Niits.
Elukutselise hooldemehena jälgib Andres iga päev hoolega ilmaennustusi. Viimasel ajal on ta ennustajais pisut pettunud, öeldes, et varem avaldati täpsemaid prognoose.
“Olen jälginud norrakate ennustusi, mis on olnud üsnagi täpsed. Nüüd loen aga, et nende prognooside järgi pole lumesadu ette näha, kuid järgmisel hommikul sajab ikkagi laia lund. Just nüüd (eile hommikul – A. L.) vaatasin, et meteoroloogid lubavad peatset pikemat külmaperioodi. See tähendab ka seda, et teed ei ole enam nii libedad. Soola ja soolaliiva puistame aga edasi. Liiklejail peab olema hea ja ohutu sõita. Sõidukijuhid peaksid ka ise kannatlikumad olema, eriti ettevaatlikud just möödasõitudel,” toonitab Andres Niits.
Mida teeb lumelükkaja suvel? Andres ütleb, et eelmisel suvel oli ta põhitöö teede pindamine. Seda tööd tegid saarlased ka mandrimaal. “Meil on selline tore punt, hea kollektiiv,” kiidab ta kolleege.