Saaremaa suurim sihverplaat viiakse uuringutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare Laurentiuse kiriku torni konstruktsioonide ja kella sihverplaadi seisukord on üsna nutune. Saarte Hääl käis linna sajandi uhkeimatel tellingutel asja kaemas.
Alates novembrist on Kuressaare Laurentiuse kiriku torni ümber kerkinud tellingud, mis on mastaapsuselt ja keerukuselt omaette vaatamisväärsus. Priit Pihel Rändmeister OÜ-st näitab, et tellingud on täiesti omaette projektiga ehitis. Saarte Häälele ja muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektorile Keidi Saksale torni minekul teejuhiks olnud Piheli arvates tornikiivrit järgmise 150 aasta jooksul loodetavasti remontima ei pea ning seega on torni minek üsna haruldane võimalus.
Tellingud on väga tugevad ning viivad välja ca 36 meetri kõrgusele, kust on praegu alla toodud nii kiriku rist kui ka tuulelipp.
Laurentiuse kiriku torni remondi eesmärk on korrastada kiriku tornikiivrit, mis eeldati olevat üsna heas korras. Nüüdseks on töömehed jõudnud kupli osa alla ning olukorra võib avariiliseks tunnistada. Keidi Saks tõdeb, et torni sihvaka osa plekialuse puitkonstruktsiooni seisundit ei tea veel keegi. Alumiste konstruktsioonide kohatist olukorda saab näha ka kirikuõues seisva autokäru peal olevat hunnikut silmitsedes, kus nii mõnigi tala on omadega täitsa läbi.
Vahelae talad on suures osas pehkinud torni sattunud niiskuse tõttu. Samuti on neid kahjustanud koid. Restauraatorite arvates on pehkimise põhjuseks see, et aastatel 1931–1933 oli tormikahjustusi saanud torn avatud.
Priit Pihel kiidab 1980. aastal torni plekiga katnud meistreid Aarnist ja Lüüdingut. “Väga-väga korralik töö,” tõdeb ta meeste töö kohta, mille kuupäevad on jäädvustatud tornis hoiul olnud plekk-
tahvlitel. Töid alustati 1980. aasta 16. augustil ning torni ülemises osas on plekktahvel 9. septembri kuupäevaga.
Plekki poleks Piheli ja Saksa sõnul vaja vahetada, kuid tornikiivri kandekonstruktsioonide restaureerimiseks on vaja see lahti võtta ning siis asendatakse see juba uuega. Edaspidi särab üle linna vaskplekist katus, mis aegamööda tuhmimaks muutub.
Kavandatud töödega ei nähtud ette tornikella sihverplaatide remonti. Paraku selgus, et need on väga viletsas seisus. “Sihverplaadi numbrid oleksid varsti hakanud alla kukkuma,” arvab Pihel.
19. sajandi teisest poolest pärineva ja Eesti vanima omataolise kella mehhanismide järgi praegu aega näitavate sihverplaatide lugu on Keidi Saksa sõnul teadmata. Sihverplaadid on tehtud tammepuust alusele ja kaetud plekiga. Varasemad numbrid on üle löödud roostevabast terasest plaatidega. Samuti on sihverplaadi plekil näha jälgi kollakast värvist. Priit Pihel ütleb, et huvitav oleks teada, kas pleki all on jälgi veel varasemast kujundusest ning kas kasutati 30-ndatel remonditud katuse plekki. Keidi Saks lausub, et uuringud kella sihverplaatide välimuse ja kasutatud materjalide väljaselgitamiseks alles algavad. OÜ Rändmeister juht Juhan Kilumets nendib, et tööde lõpptähtaja kohta ei oska praegu keegi midagi öelda. Seni on pleki alt väljatulnud konstruktsiooni olukord oodatust palju hullem ja algsed plaanid praegu vett enam väga ei pea.
HUVITAV TEADA
• Kuressaare Laurentiuse kirik on linna kõrguselt 4. hoone. Eespool on üle 45 meetri kõrge veetorn ja veidi lühem linnuse vahitorn. Linnuse kaitsetorn on 37 meetri kõrgune ning kirikutorn jääb napilt alla 37 meetri.
• Kirikutorni välisküljele on paigaldatud konksud, mida mööda sai vajadusel torni tippu ronida. Uuele katusele konksusid enam ei paigaldata. 1988. aastal kirikutorni otsa viidud rist jõudis sinna mööda torni üles roninud meistrimehe seljas.
• 19. sajandil ja 20. sajandil pärast õnnetusi uuendamisele läinud torni on mõlemal korral tahetud ehitada veidi teistsuguse kujuga. Kummalgi korral ei ole seda plaani valitsuse tasandil kinnitatud.
• Ehitusmehed leidsid tornist ka ühe eseme tüki, mis pärineb arvatavasti II maailmasõja aegsest laskemoonast. Spetsialistide hinnangul on tegemist 37 mm lennukikahuri mürsu osaga. Arvestades, et näiteks kirikust üle tee asunud koolihoone pommitati maatasa, läks kirikul vägagi õnneks.