SOOVITUSI HOONETE KASUTUSLOA TAOTLEMISEL

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Rihvk
Toomas Rihvk Foto: Saarte Hääl

Ilmselt on paljud inimesed oma hoonetele, rajatistele ja erinevatele kommunikatsioonidele kasutusluba taotledes kokku puutunud erinevate probleemidega. Pärast ehitusseadustiku ja selle alamaktide jõustumist 2015. aastal on Ösel Consulting OÜ poole pöördunud kümned era- ja juriidilised isikud, et saada nõu ja tehnilist abi kasutuslubade saamiseks.

Esmapilgul tundub mure väike ja lahendus lihtne: esitan EHR-i elektroonses keskkonnas kasutusloa taotluse, tasun riigilõivu ja kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa.

Tegelikult on see protsess palju keerulisem ja nõuab minimaalses mahus konkreetse ehitise/rajatise kohta tehnilist dokumentatsiooni ja kontrollmõõdistusi.

Uue hoone projekteerimine, ehitamine ja dokumenteerimine on lihtsam

Ehitusseadustiku kohaselt tuleb enne ehitamist taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, koostada eelprojekt ja kooskõlastada see kohalikus omavalitsuses, päästeametis ja objektiga seotud trassivaldajatega. Projekteerida tohib tegevusloaga projekteerimisettevõte. Vanemate hoonete probleem on veel energiamärgise puudumine.

Alles pärast eelprojekti alusel ehitusloa saamist tohib ehitamisega alustada.

Projekteerimisega on seotud ka üks sisuline probleem. Ehitusseadustik, määrus “Nõuded ehitusprojektile” ja Eesti Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt, kehtestab projektidele kolm staadiumi: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Põhiprojekt ja tööprojekt on eelprojekti täpsustatud ja detailsemad lahendused. Eelprojekti alusel ei tohiks ehitada, sest selles projektistaadiumis on väga vähe tehnilist informatsiooni ja lahendusi. Paljud eratellijad üritavad kulusid vähendada ja ei telli põhiprojekti/tööprojekti. Probleemide ja hilisemate vaidluste korral lahendustes või kvaliteedis selgub, et tellija polegi ehitajale sisulisi insenerisüsteemide, konstruktsioonide ja sõlmede lahendusi andnud. Eelprojekti staadiumis neid sisuliselt ei lahendatagi.

Ehitusseadustik nõuab ka ehitusprotsessi dokumenteerimist ja ehitamisega seotud tehniliste dokumentide nõuetekohast vormistamist.

Paljud hoonete tellijad palkavad soovist odavamalt ehitada tööd tegema mõnemehelised ehitusbrigaadid, kellel puudub juriidiline õigus ehitada (st puuduvad äriregistri registreering ja majandustegevuse registri tegevusload). Tihti puudub tellija ja ehitaja vaheline ehitusleping ja tehtud töödele ei anta garantiid. Sageli ei vormistata ehitamisel nõutud tehnilisi dokumente.

Kasutusloa taotlemiseks on vajalik vormistada, alla kirjutada ja kohalikule omavalitsusele esitada tellija esindaja/omaniku järelevalve esindajate ja ehitusfirma vastutavate spetsialistide poolt järgmised dokumendid: ehituse mahamärkimise akt, ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, ehituse kandekonstruktsioonide põhimaterjalide vastavusdokumendid, objekti tuleohutusega seotud tööde kaetud tööde aktid, olulisemate insenerikommunikatsioonide (küttesüsteem, tugevvool, vesivarustus ja kanalisatsioon, jahutussüsteem jne) teostusjoonised, survestamiste aktid, süsteemide mõõdistuste aktid, seadmete vastavusdokumendid, koolituste aktid. Alates 1. juulist tohib ehitusprojekte kinnitada, omaniku järelevalvega seotud tehnilisi dokumente ja ehitusprotsessi tehnilisi dokumente alla kirjutada vastutav spetsialist, kellel on vastaval erialal kehtiv kutsetunnistus. Ehitusinseneri diplom ei anna veel õigust alla kirjutada tugevvoolu tööde, hoone sisekliima ja hooneväliste kommunikatsioonide ning teede ja platside ehitamisega seotud dokumente.

Olemasoleva hoone kasutusloa taotlemine on keerulisem

Aastaid tagasi ehitatud hoonete ja kommunikatsioonide kasutusloa taotlemine on ajaliselt pikem ja ka kallim protsess, kuna puuduvad ehitamist ja kasutatud materjale kirjeldavad dokumendid.

Võtame näiteks ühe 1970. aastal Kuressaares ehitatud ahikütte, pliidi ja saunaga kahekorruselise elamu. Hoone on küll ehitusregistris, kuid kasutusluba puudub. Kui omanik soovib hoonet renoveerida (võtta pangalaenu) või müüa, nõuavad nii pank kui ka ostja kasutusluba.

Uus ehitusseadustik annab võimaluse hinnata olemasoleva hoone ja kommunikatsioonide ohutust auditi vormis. Auditi tegemise ja kinnitamise õigus on volitatud inseneri 8. kutsetasemega, tuleohutuses 6. kutsetasemega (tuleohutuse ekspert) spetsialistidel.

Siinkohal soovitan hoone omanikul kasutusloa saamiseks tellida järgmised mõõdistused ja auditid:

Kinnistu ja asendiplaani mõõdistus koos hoone nurgapunktidega. Samuti on vajalik mõõdistada hoone kaugused kinnistu piirist.

Hoone, abihoone ja insenerikommunikatsioonide mõõdistusprojekt. Olulised on hoone vaated, korruste plaanid, lõiked, mõõteketid, ruumide loetelud koos pindaladega, avatäidete asukohad ja avanemise suunad.

Hoone kandekonstruktsioonide ehitustehniline hinnang ja ohutuse audit koos fotodega. Volitatud ehitusinsener peab andma kinnituse, et teie elamu on kasutamiseks ohutu ja vastab miinimumnõuetele.

Tugevvoolusüsteemi audit. Tegevusloaga elektriinsener/ elektritööde firma mõõdistab tugevvoolusüsteemi, kilbi, maandustakistused ja annab hinnangu elektrisüsteemi ohutusele.

Lahtise tulega küttesüsteemi korral (ahjud, pliidid, kaminad, saunakerised, korstnad) on vaja lasta süsteemi kontrollida korstnapühkijal ja tuleohutuse eksperdil. Vajadusel koostatakse korstna ja tulekollete passid.

Kontrollitakse korstna ja tulekollete kaugust puit- ja tuleohtlikest konstruktsioonidest ning tuleohutust tagava isolatsiooni olemasolu (100 mm kivivilla, betoonist katikud jne).

Samuti kontrollitakse ja koostatakse auditid puurkaevudele, olmekanalisatsiooni septikutele/kogumismahutitele ja imbväljakutele.

Gaasikütte seadmete korral kontrollitakse gaasiohutust.

Iga objekt, selle ehitustehniline seisund ja insenerisüsteemide lahendus on erinev, seepärast täpsustatakse vajalike ohutuse kontrolli auditite lõplik loetelu ja sisu iga objekti puhul eraldi. Kõik auditite aruanded kinnitatakse vastutavate spetsialistide digiallkirjadega ja laetakse koos kasutusloaga ehitisregistrisse.

Vanemad inimesed vajavad siin kindlasti oma nooremate sugulaste arvutiabi või kohaliku omavalitsuse ehitusosakonna spetsialistide nõuannet ja vahel ka praktilist abi. Näiteks olete oma puudekuuri või varjualuse ehitanud vahetult vastu naaberkinnistut. Sellisel juhul on vaja situatsioon naabritega kooskõlastada või ebaseaduslik ehitis lammutada.

Iga audit maksab, aga ilma spetsialistide kinnituseta kasutusluba ei väljastata. Viimaste aastate kogemus ütleb, et kõige rohkem probleeme ja eksimusi on tuleohutuse ja elektriohutuse nõuete täitmisega.

Ösel Consulting OÜ abistab vastastikuse kokkuleppe korral kasutusloa taotlemisel probleemi püstitamise ja sobivate lahendustega.

Soovin kannatlikkust ja tahet oma ehitiste ohutuse tõestamiseks ja kasutusloa saamiseks!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles