PERSOON: Tagaverelt Zürichisse

Monika Metsmaa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PEREKOND 
REISI­SELLID: Pereisa Indrek, 
pereema Kairi ja 
perepoeg Kai Gustav 2016. aasta oktoobris.
4x Erakogu
PEREKOND REISI­SELLID: Pereisa Indrek, pereema Kairi ja perepoeg Kai Gustav 2016. aasta oktoobris. 4x Erakogu Foto: IMG_0819
Pisikeses Tagavere külas sõpradega kahtteist pulka ja mädamuna mänginud Kairi Saar poleks toona osanud uneski näha, et ühel heal päeval elab ta Euroopa südames ja töötab Šveitsi ühes mainekamas IT-ettevõttes.

“Mu töö on äärmiselt huvitav ja totaalselt teise mastaapsusega kui see oli Eestis,” ütleb Kairi, kelle ametinimetus ettevõttes nimega ELCA Informatik on CRM-konsultant.

“Dynamics CRM on äritarkvara kliendisuhete juhtimise haldamiseks,” selgitab Kairi. Lihtsustatult selgitades on tema roll analüüsida, millised on kliendisoovid, ja tarkvara Dynamics CRM siis nendele soovidele vastavaks kohandada.

“Näiteks praegu juurutame CRM tarkvara ühe suurima autode edasimüüja jaoks Euroopas. Ettevõte soovis muuta olemasolevat müügi- ja marketingisüsteemi ja meie firma koos Microsoftiga aitab seda ellu viia.”

Kairi lisab, et tulevikus kasutab seda süsteemi üle 8500 müügijuhi.

Oma ameti juures köidavad Kairit eelkõige inimesed, kellega ta koos töötab, sest kliendisoovid on nii Eestis kui ka Šveitsis enamjaolt samad.

“Mu tiimikaaslased on oma ala spetsialistid, äärmiselt abivalmis, vastutulelikud ja sada protsenti tööle pühendunud,” iseloomustab Kairi. “Meil ei tuleks kõne allagi töö ajal sotsiaalmeedias passida või muid tööväliseid asju teha.”

Tüdrukule sobimatud tegevused

Tulgem aga korraks tagasi Kairi lapsepõlvemaale. Meie loo peategelane kasvas üles Ida-Saaremaal Tagavere külas. Emaga, kes töötas kohalikus kaupluses juhatajana (“Kuna minu armsal emal on pühapäeval sünnipäev, siis kasutan võimalust teda siin leheveerul õnnitleda: õnnelikke hetki igasse päeva!” ütleb Kairi), ja kahe noorema vennaga, kellest täiskasvanuna said meremehed.

Tagaverega seoses meenub Kairile eelkõige õnnelik lapsepõlv. Täpsemalt see, kui lõbus oli koos sõpradega hilise õhtuni õues mängida. Kummikeks, kaksteist pulka, ukakas, mädamuna, metsadesse onnide ehitamine, lippude varastamine, peenikeste kasepuude latvadega läbi õhu vihisemine, liblikate ja linnumunade kollektsioneerimine… Nimekiri sellest, mis kõik üheskoos ette võetud sai, tuleks pikk.

“Praegu tundub, et pooled nendest tegevustest on lausa keelatud ja ühele korralikule tüdrukule täiesti ebasobivad,” lausub Kairi.

Põhikooliaja õppis Kairi toonases Orissaare keskkoolis, edasi läks aga Kuressaare gümnaasiumisse, mille lõpetas 1998. aastal. Kuna marsruut Tagavere–Kuressaare–Tagavere olnuks iga päev sõitmiseks ilmselgelt liiga pikk, elas Kairi õpingute ajal Kuressaares vanaema ja vanaisa juures.

Kooliajale tagasi mõeldes leiab Kairi, et sealsetel toredatel õpetajatel on oluline roll nii tema valikutes kui ka selles, missugune inimene temast sai.

Tänu Orissaare keskkooli geograafiaõpetajale Külli Rihvkile, kes oskas oma tunnid põnevaks teha, tekkis Kairil suur huvi geograafia vastu ja soov seda ülikooli õppima minna. KG-s süvenes tema huvi maateaduse vastu veelgi.

“Õpetaja Piret Piheli majandusgeograafia tunnid olid äärmiselt põnevalt ette valmistatud ja suure kirega edasi antud,” põhjendab Kairi.

Seega pole midagi imestada, et bakalaureusekraadi tegi ta just geograafias. Ja kus mujal, kui Tartu ülikoolis. “Papritega” maadeavastajat saarlasest ei saanud, küll on temas säilinud kirg reisimise vastu.

Geograafiharidusest
jäi väheks

Tartu ülikoolis õppides oli Kairi enda hinnangul “päris aktiivne tudengiaktivist” ning lõi kaasa ka Isamaaliidu poliitikas, tegutsedes mõnda aega isegi noorte esindajana erakonna juhatuses. Kairi esimene tudengiaja töökoht oli seotud Eesti üliõpilasliiduga, kus ta vastutas liikmete ja Üliõpilaslehe eest.

“Sellest ajast on mul säilinud väga head sõbrasuhted omaealiste poliitikutega,” ütleb Kairi.

(Olgu vahemärkusena mainitud, et Šveitsis elades on Kairil kahju, et ei saa piisavalt aru selle riigi poliitikast ja seal valitsevatest suhetest. “Šveitsi elanike jaoks on täiesti arusaamatu näiteks see, kuidas saavad riiki juhtida alla 40- ja isegi alla 35-aastased noored,” lausub Kairi. “Siin, Euroopa südames, algab inimese elu riigi juhtivates rollides alles umbes viiekümneselt.” Nii sõltubki Kairi iga päev Eesti meediast ja poliituudistest.)

Oma esimeseks “päris tööks” peab Kairi projektijuhi ametit Tallinna IT-ettevõttes Uptime. “Üks geograafiat õppinud tudeng võib sellisesse rolli sattuda ainult läbi tutvuste ja just nii see minuga juhtuski,” lausub Kairi.

Paar aastat hiljem värvati ta Eesti ühte suuremasse IT-firmasse Nortal, mis toona kandis nime Webmedia. Selles ettevõttes tegi Kairi vajalikud Micro­soft Dynamics CRM tarkvara sertifikaadid ja asus tööle CRM-konsultandina – kellena tegutseb siiani. Tõsi, nüüd hoopis teises riigis.

Webmedias töötades mõistis Kairi, et tema geograafiharidusest siiski ei piisa ning selleks, et paremini kliendi äriprotsessidest aru saada, peab ta majandust juurde õppima. Seega oli loogiline samm minna Tartu ülikooli avatud ülikooli magistriõppesse. Magistrikraadi sai ta 2008. aastal.

Kaheksa aastat Nortalis töötanud, kolis Kairi Šveitsi. Mitte aga töö, vaid eraelu pärast. Nimelt kohtas kirglik reisihuviline Kairi Kambodžas tänu heale juhusele teist eestlast Indrekut. “Üks sõpradest, kellega me sinna reisile läksime, kutsus Indreku, kes elas juba tol ajal Zürichis, samuti Kambodžasse ja nii me seal tuttavaks saimegi,” räägib Kairi.

Oma nn pikamaa-suhte jooksul kohtusid Kairi ja Indrek erinevates Euroopa linnades, aga ka Zürichis ja Eestis. Kui paaril laps sündis, kolis Kairigi Zürichisse. Tööd hakkas ta otsima siis, kui poeg Kai Gustav oli pooleteiseaastane.

Kairi tunnistab, et töö leidmine kujunes oodatust raskemaks – igal pool nõuti ju saksa keele oskust.

“Eeldasin, et IT-sektoris saab kenasti inglise keelega hakkama, aga see eeldus osutus valeks,” ütleb Kairi. “Isegi kui šveitslane oskab inglise keelt, eelistab ta igas olukorras rääkida siiski oma emakeeles.”

Seega ei jäänud üle muud, kui pisikese lapse kõrvalt saksa keele õpinguid alustada. Õnneks toetas sel ajal ka Zürichi linn välismaalastest naiste keeleõpinguid, pakkudes võimalust jätta poeg tundide ajaks lastehoidu.

Kairi hinnangul olid keeletunni teemad algtasemel, “äärmiselt lihtsad ja jube tüütud”: räägi oma lemmikloomast, oma päevast, oma perekonnast jne. Ometi mõistis ta: selleks, et hästi integreeruda ja samas ametis jätkata, ongi vaja alustada täiesti algusest ja olla väga järjekindel.

Töö leidmiseks kulus saarlasel vähem kui aasta. “Oma madalseisus olin valmis esimese töökoha leidmise nimel isegi millegi muuga tegelema kui seni,” tunnistab Kairi. “Õnneks sain siiski jätkata samas valdkonnas ja rollis, kus mul kuhjaga kogemust oli.”

Praeguseks on Kairi ELCA Informatikus – Šveitsi ühes suuremas IT-ettevõttes, millel on tuhatkond töötajat, lisaks Šveitsile Vietnamis ja Mauritiusel – töötanud üle aasta. See on tema teine töökoht Zürichis.

Reisisellidest 
perekond

Aga ega`s elu ole ainult töö! Palju reisinud Kairi elus on maailma avastamine endiselt väga tähtsal kohal.

“Õnneks on ka mu elukaaslasel suur reisipisik sees ja nii proovime vähemalt kord aastas üle ookeani lennata,” räägib Kairi. Ka poeg Kai Gustav on ema sõnul juba treenitud ja professionaalne väike reisisell.

“Tal polnud elu esimestel aastatel muid valikuid,” tähendab Kairi. “Laps tuli meiega lihtsalt seljakotis või vankris kaasa.”

Euroopa südameks nimetatavast Šveitsist on kerge rongi või lennukiga teisi Euroopa linnu väisata. Ühest punktist teise jõuab ju kiiresti.

“Selliseid nn pika nädalavahetuse reise Euroopas me ei nimetagi enam reisideks, vaid see on juba loomulik igapäevaelu osa,” tõdeb Kairi.

Meeldejäävamad reisid on Kairi viinud Jaapanisse, Sansibari saarele ja Lõuna-Aafrika Vabariiki Kaplinna. Kõik need reisid on toimunud koos perega ja viimase nelja aasta jooksul.

“Jaapan on muu maailmaga võrreldes nii teistmoodi ja sinna sattumisel tabab kindlasti kõiki inimesi suur kultuurišokk – seda positiivses mõttes,” leiab Kairi. “Avaliku ruumi kasutuse ja linnaplaneerimise mõistes on kõik väga kompaktne ja minimalistlik. Inimesed on tagasihoidlikud, vaiksed, viisakad ja äärmiselt lapsesõbralikud.”

Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas võlub teda aga see, et seal ootab ees kombinatsioon vanast heast koloniaalarhitektuurist ja -hõngust koos võimsa loodusega: suur mägi keset linna ja valgete liivarandadega krambikülm ookean. “Vahemaad on seal väikesed, linn on turvaline, liikluskultuur on väga hea,” loetleb Kairi selle kauge koha plusse.

Kuna üks Kairi hobidest oli surfamine, siis Eestis elades käis ta aastaid surfireisidel nii Brasiilias kui ka Venetsueelas, Filipiinidel ja korduvalt Egiptuses.

“Siin Šveitsis pole ma kordagi purjelauale astunud,” tunnistab Kairi. “Äkki lähitulevikus, nüüd, mil laps on suurem, see siiski õnnestub – võimalusi selleks ju on.”


KAIRI SAAR Sündinud 2. juulil 1980 Kuressaares

Haridus

• Kuressaare Gümnaasium, 1998 • Tartu Ülikool 2003, bakalaureusekraad inimgeograafias

• Tartu Ülikool 2009, magistrikraad majanduses

Töö

• Uptime OÜ (Tallinn) 2003–2005, projektijuht • Nortal AS (Tallinn) 2005–2010, Microsoft Dynamics CRM projektijuht/konsultant • Nortal AS (Tallinn) 2010–2013, Microsoft Dynamics CRM vanemkonsultant • MondayCoffee AG 2015–2017, Microsoft Dynamics CRM vanemkonsultant • Elca Informatique SA 2018–…, Microsoft Dynamics CRM vanemkonsultant

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles