Koidula Vigla - Muhu muusikakultuuri edasiviija
16. veebruar 2019, 02:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kõigile muhulastele tuttav Koidula Vigla oli aastaid Muhus muusikakultuuri ülalhoidja ja edasiviija nii koolis lastele laulmist õpetades kui ka koorijuhina ja ansamblite juhendajana ning pensionieas matustel kirikuõpetaja abilisena ja koguduse organistina,” hindas Koidula Vigla tee- neid Saarte Hääles noore muhulanna ära tundnud Ainu Kään Pädaste külast.
17. jaanuaril 85 aastat tagasi Muhus sündinud Koidula, neiupõlvenimega Keerd, on oma elutöö teinud kodusaarel. Tõsi küll, lapsepõlve veetis Koidula koos aasta vanema venna Georgiga Tallinnas, kus nende vanemad töötasid. Kui Georg pealinnas kooliteed alustas, läks vennaga koos 1. klassi ka kuueaastane Koidula, sest ei tahtnud üksinda koju igavlema jääda.
“Ema on rääkinud, et talle meeldis Tallinnas elada ja küllap oleks pere pealinna jäänudki, aga II maailmasõda ajas plaanid sassi. Pere tuli Muhusse vanavanemaid aitama,” räägib Pärnus õpetajana töötav Koidula tütar Liis.
Enam kui 40-aastase pedagoogistaažiga Koidula ütleb, et tahtis juba lapsena õpetajaks saada. Pärast Hellamaa 7-klassilise kooli lõpetamist 1947. aastal läks ta 13-aastasena elukutset nõutama Tallinna õpetajate instituuti. Sõjajärgsetel aastatel oli noorel muhulasel iseseisvana suures linnas üsnagi keeruline toime tulla. Tallinn oli varemetes, riideid ja toitu nappis, õnneks aitas onu pere, kelle juures Koidula elas.
Tegus ja kultuurihuviline Koidula leidis aega ka Tallinna Draamateatri õppestuudios osalemiseks. See rikastas noore inimese mõttemaailma ja vaimuelu. Koidula õpingukaaslased olid Ants Ander, Kulno Süvalep, Uno Leies, Ester Purje ja paljud teised teatriilmas tuntuks saanud inimesed.
Noori õpetasid sellised korüfeed nagu Ilmar Tammur, Eino Baskin ja Jüri Järvet. Liis Vigla sõnul on ema oma lastele ja lastelastelegi rääkinud, mida teater on talle elus tähendanud. “Ema meenutab alati, kuidas GITIS-e I lennu lõpetajad Moskvast draamateatrisse tööle tulid, teiste hulgas noor ilus Ita Ever,” ütleb Liis.
Ilmselt oleks Koidulast ka hea kutseline näitleja saanud, aga tema valis eesti filoloogia. Luuletusi aga meeldib talle mitte üksnes lugeda, vaid neid ka publikule ette kanda.
Lehitsedes aastakümneid tagasi ilmunud ajalehti, sealhulgas Muhu vallalehte, hakkab artiklites tihti silma Koidula Vigla nimi. Küll on ta juhatanud pidulikel üritustel segakoori, juhendanud ansambleid või lugenud kontsertidel päevakohaseid vahepalu.
“Luuletusi mul meeldib lugeda ja neid ette kanda. Viimasel ajal loen küll vähem ja publiku ees pole enam ammugi esinenud,” räägib hiljutine juubilar oma luulelembusest.
Taidlusega tegelemine on viinud Koidulat välismaalegi. Endine staažikas dirigent meenutab kontsertreisi Soome. “Muhulane Ants Oidekivi oli Soomes dirigent. Antsu isa Herbert laulis Muhu segakooris. Ants meid Soome esinema kutsuski. Oli tore reis. Laulupidudel olen nii lastekooriga kui ka Muhu segakooriga palju kordi käinud.”
Muhu põhikoolis on tallel mitu au- ja tänukirja, mis antud nii koolile kui ka kooli muusikaõpetajale Koidula Viglale eduka esinemise eest laulupidudel, ülevaatustel ja konkurssidel.
“Tänukirju olen tõesti saanud. Neid on mul koduski. Muhulastele meeldib laulda. Kui ma segakoori juhatasin, siis tahtis kohe mitu nooremat inimest koori tulla. Kooriharjutused toimusid regulaarselt. Inimesed tahtsid koos käia, kedagi sundima ei pidanud. Laulupidudele sõitsime rõõmuga,” meenutab Koidula tööaastaid.
Emakeeleõpetajaks
Piiri kooli
Õpetajate instituudi lõpetas Koidule 19-aastasena eesti keele ja kirjanduse õpetajana, lisaerialaks muusika. Kooliõpetaja kohta pakuti talle Ida-Virumaal. Koidula tahtis aga kodusele Muhu saarele. “Kursusekaaslasega läks õnneks suunamiskoht Jõhvi vahetada ära Piiri 7-klassilise kooliga,” sõnab Koidula.
Kui noor õpetaja Koidula 1953. aastal koos emaga Piiri koolimajja jõudis, küsis legendaarne õpetaja Artur Kesküla Koidula emalt, miks ta oma tütre Piirile kooli toob, keskkool on ju Orissaares. Staažikat pedagoogi ajendas niimoodi küsima ilmselt see, et Koidula nägi oma vanusest palju noorem välja.
Nõnda siis saigi Koidulast 66 aastat tagasi Piiri 7-klassilise kooli õpetaja.
Häid sõnu ütleb oma esimese eesti keele õpetaja kohta 1957. aastal Siberist asumiselt Muhumaale naasnud Rein Väli, kelle koolitee jätkus toona Piiri koolis. “Venemaal õppisin ma venekeelses koolis. Kuigi kodune keel oli eesti keel, ei teadnud ma kirjakeelest suurt midagi. Tänu õpetaja Koidulale sain ma eesti keele päris kiiresti selgeks,” meenutab ta. “Koidula oli järjekindel ja üsna range õpetaja. Olen talle väga tänulik.”
Piiri kooli vilistlasel Karlo Paadil tuleb oma kooliaega meenutades ennekõike meelde, et toonaste koolipoiste trio esitatud laulu salvestas Eesti Raadio. Ansambli koosseisu kuulus ka Karlo. “Ma hindan teda kui laulmise õpetajat väga kõrgelt. Tundi tuli Koidula alati ilusa halli pärlmutter-akordioniga. Õppisime laule, mida ta akordionil saatis. Poiste triole õpetas ta laulu “Meil tuuled sõnumeid tõivad,” mille Eesti Raadio lindistas. Lastekooriga käisime kohalikel laulupidudel. Ta on väga musikaalne inimene,” kiidab Karlo Paat endist õpetajat. “Alati kui kohtume, ütlen “Tere, õpetaja!”. Juttu jätkub meil igal kohtumisel.”
Üksnes õpetajatööga Koidula ei piirdunud. Õppimise tuhin oli tal sees. Seega asus ta kaugõppes omandama kõrgharidust Tallinna pedagoogilises instituudis. Diplomi võttis ta vastu 1958. aastal. “Raske oli töö kõrvalt õppida, aga hakkama sain,” sõnab Koidula.
Kooliõpetajana Piiril ja hiljem Muhu põhikoolis Liival õpetas Koidula lapsi, väljaspool kooli juhendas koore ja ansambleid. Need olid tema kõige viljakamad ja rõõmutoovamad aastad.
Õpetajana töötas Koidula 40 aastat. Muusikaõpetaja oli ta ka Muhu lasteaias ja eesti keelt on ta õpetanud Orissaare keskkoolis. Pensionieas on ta olnud ka pikapäevarühma kasvataja.
Oma lastega proovides
ja seminaridel
Küsimuse peale, kas tunnustatud õpetaja ka kodus oma lastega toimetades oli rohkem kooliõpetaja rollis või hoolitses poja ja tütre eest nagu emad ikka, Koidula naerab ja tõdeb, et lastega ta kurjustanud küll pole. Tihti võttis ta lapsed kooriproovidele ja seminaridele kaasa.
“Käisin emaga kaasas Piiri koolis tundides. Koolipeod olid mulle kui väikesele tüdrukule väga meeliülendavad. Mäletan ka segakoori ja naisansambli proove Piiri kultuurimajas. Kustumatud mälestused on mul kahest suvest emaga Pärnus, kus toimusid koorijuhtide suveseminarid,” meenutab tütar Liis.
Aastaid Õhtulehe leival olnud muhulasest kirjanik Katrin Pauts kirjutab 11 aastat tagasi ilmunud leheloos, et telestaar Ivar Vigla on emale üks suur mõistatus. On´s ema 11 aastaga selle mõistatuse lahendanud? Koidula naerab, öeldes, et nii pojast, kes on endale nime teinud ajakirjanikuna ja teleprodutsendina, kui ka tütrest, kes töötab õpetajana, ning lastelastest ja lastelastelastest, tunneb ta ainult heameelt. “Ei ole siin enam mõistatada midagi,” arvab vanaproua.
Tütar Liis ütleb, et ema on ülihooliv ja muretsev. “Ta tahab, et meil hästi läheks, ja on läinud ka,” kinnitab Liis.
Hästi läheb ka Läätspuu talu perenaisel Koidula Viglal endal. Praegu ootab ta juba kevadet, et saaks koduaias näpud mullaseks teha. Tõsi, nüüd peab ta kõigega üksinda hakkama saama. Kolm aastat tagasi läks tema abikaasa, loomaarstist pereisa Henn Vigla taevastele radadele. “Suvel tulevad lapselapsed. Neid ma ootan,” lausub Koidula.
Koidula Vigla Sündinud 17. jaanuaril 1934 Muhus
HARIDUS
• Tallinna Õpetajate Instituut 1953
• Tallinna Pedagoogiline Instituut 1958
TÖÖ
• Piiri 7-klassiline Kool, õpetaja • Muhu Põhikool, Muhu Lasteaed, õpetaja • Orissaare Õhtukeskkool, õpetaja
• Muhus segakoori dirigent ja ansamblite juhendaja, koguduse organist
PEREKOND
• Abikaasa Henn (s 2016) • Poeg Ivar ja tütar Liis • Neli lapselast, kaks lapselapselast