HOONED ENERGIA-TÕHUSAMAKS!

Ainar Viires

FOTO: Saarte Hääl

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestati määrusega nr 63, 11.12.2018 ja hakkasid kehtima 1.01.2019.

Mõned olulised väljavõtted, mida tuleb silmas pidada:

• madalenergiahoone (ei toodeta elektrit lokaalsel teel) väikeelamu ehitamisel ei tohi energiatõhususarv ületada köetava pinnaga kuni 120 m² – 165 kWh/(m²x a) ja 120–220 m² pinnaga kuni 140 kWh/(m²x a), korterelamul 125 kWh/(m²x a);

• olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ei tohi energiatõhususarv ületada väikeelamu ehitamisel köetava pinnaga kuni 120 m² – 185 kWh/(m²x a) ja 120–220 m² pinnaga kuni 160 kWh/(m²x a), korterelamul 150 kWh/(m²x a);

• liginullenergiahoone (sisaldab taastuvenergiatehnoloogia lahendusi) ehitamisel ei tohi energiatõhususarv ületada väikeelamu ehitamisel köetava pinnaga kuni 120 m² – 145 kWh/(m²x a) ja 120–220 m² pinnaga kuni 120 kWh/(m²x a), korterelamul 105 kWh/(m²x a).

Samuti on muudetud energiakandjate kaalumistegureid. Näiteks puidu puhul oli eelnevalt 0,76, kuid uue määruse järgi on 0,65. Seega saame puidukütte kasutamisel arvutustes parema tulemuse. Lisaks on määruses täpsustatud suvise ruumitemperatuuri tagamise nõudeid. Möödunud aasta kuuma suvega on see päris aktuaalne teema.

Oluline on kindlasti tegeleda energiatõhususe parendamisega, kuid siin lisandub ka tavainimese jaoks oluline teema – efektiivsuse suurendamine. Kuna see kõik maksab raha, on oluliselt tõusnud projekteerijate tarkuse ja pädevuse osakaal, st kuidas odavamate lahendustega saavutada kõige paremat tulemust. Ei ole olemas ühtmoodi head töötavat lahendust, vaid iga hoonet tuleb projekteerida selle individuaalsest olekust lähtuvalt. Samas toimub kogu see miinimumnõuete “mäng” Euroopa Liidu mängureeglite järgi, st paberid peavad korras olema. Kuid reaalselt selgub tulemus alles hilisemal analüüsil. Mis siis saab, kui miinimumnõuded ei ole pärast ehitustöid täidetud?

AINAR VIIRES, ehitusinsener-ekspert
Tagasi üles