Toitlustusettevõtted nõudepesijateta hakkama ei saa
21. veebruar 2019, 02:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omal ajal öeldi restoranis arve maksmisega hätta jäänud kliendile, et nüüd pead minema kööki nõusid pesema. Kas mõni ülemäära vägijooke tarvitanud mehepoegadest nõudepesuruumi taldrikuid ja tasse küürima ka jõudis, pole teada.
Üks asi on aga kindel – nõudepesijata ei saa hakkama ükski söögikoht. Tõsi, nüüdisajal on nõudepesijate töö palju lihtsam. Määrdunud nõud lähevad nõudepesumasinasse ja teatud aja pärast võib masinast puhtad nõud välja võtta. Ent suuri potte ja panne tuleb ikkagi käsitsi pesta.
Paljudes väiksemates köökides eraldi nõudepesijat polegi. Universaalsed kokad ja klienditeenindajad toimetavad ise ka nõudepesumasinaga.
Vallavanema vastuvõtul on au tööpostil olla
Teist aastat järjest teenindab Saaremaa vallavanema vastuvõtul külalisi Kaimo Catering. “Sellised üritused on väljakutsed. Meil on au teist korda niisugusel tähtsal päeval külalisi teenindada,” räägib ettevõtte klienditeenindaja Merit Sander.
Tosin aastat tagasi asutasid elukaaslased Kaimo Ehanurm ja Merit Sander oma firma, mis sai nimeks Kaimo Catering. “Toitlustus on valdkond, mis meile mõlemale meeldib. Kaimole meeldib süüa teha ja mulle meeldib teenindada. Kuna cateringis satud alati uude olukorda, siis kunagi ei tea, mis sind ees ootab. Erinevad kohad, majad, lauakatmise stiilid – see on nii põnev ja inspireeriv. Ei teki rutiini,” arutleb Merit.
Viidates homsele pidulikule sündmusele Kuressaare spordihoones, märgib Merit, et suurema osa töömahust moodustab peole eelnev tegevus ja pärastine koristamine. Peo kestel pakutav teenindus on vaid väike osa kogu töömahust, see-eest aga meeldiv.
“Aeganõudev on kõikide asjade kohalevedu ja igasugused kooskõlastused, millal midagi teha. Toidu- ja inventarikogused on mitu korda suuremad kui tavalistel nädalavahetustel,” toonitab pidulisi teenindav Merit.
Meritile meeldib väga nõusid pesta. Ettevõttes on käibele läinud tõdemus, et niisama passida ei tohi, muidu võetakse töö ära.
Kuigi käsitsitööd on jäänud aina vähemaks, pole see nõudepesu juures kuhugi kadunud. Suured potid ja pannid nõudepesumasinasse ei mahu, neid tuleb käsitsi küürida.
Cateringi nõudepesu nõuab täpset planeerimist. Enne pestakse klaasid, siis taldrikud, noad, kahvlid ja vaagnad.
Meriti sõnul on igal nõudepesumasinal oma “käekiri”. “Rusikareegliks on kujunenud see, et nõud peavad käterätikus krudisema. Kui on krudinat kosta, siis on pesu õige olnud,” teab ta oma kogemustest.
Vahel haihtuvad nõud ei tea kuhu. Klaase võetakse majutuskoha tubadesse kaasa. Mõni läheb joogiga jalutama ja jätab klaasi kusagile kiviaia peale. “See on tavaline, et enne töö lõpetamist jalutame territooriumi otsast otsani läbi ja otsime oma vara,” räägib Merit.
Üks vastutusrikkamaid ettevõtmisi on Kaimo Catering´ile olnud Piiskopi pidusöögi pakkumine Kuressaare linnuses.
“Seal pakutakse keskaegset toitu. Taldrikud, peekrid ja vaagnad on savist. Ainukene söögiriist on pussnuga. Toidud serveeritakse vaagnatel,” selgitab Merit.
Aastatepikkune kogemus laste toitlustamisel
Aste põhikooli I klassi õpilaste tänukiri on koolisöökla perele üks meeldivamaid tunnustusi. Raamitud tänukirjal on tekst “Täname meie tublisid kokatädisid. Aitäh maitsva toidu eest! 1. klass”. Esimese klassi hinnanguga on nõus ilmselt kõik, kes Aste kooli sööklas lõunatamas käivad.
Taimi Pirnil on koolikoka staaži ligi paarkümmend aastat. Varem töötas ta Kaarma koolis.
Klienditeenindaja Marika Tisleril läheb koolisööklas neljas aasta. Enne oli ta lasteaia köögis ametis.
Majandusjuht
Mirjam Aus
ütleb, et sööklas valmistatakse iga päev toitu 111 inimesele, kellest enamik on õpilased. Lisaks kooliperele käivad koolisööklas lõunat söömas ka mõned aleviku elanikud.
Taimi Pirn meenutab tööd Kaarma koolis, öeldes, et seal nõudepesumasinat ei olnud. Kõik potid, pannid, taldrikud, tassid, noad ja kahvlid tuli käsitsi pesta.
“Kui ma Kaarma kooli sööklas kokana alustasin, siis oli seal puuküttega pliit. Läksin sinna linnatüdrukuna ja pole puudega kütmisest midagi teadnud. Hommikul pani töömees tule pliidi alla ja kui mina söögitegemisega algust tegin, oli pliidiraud kuumaks aetud,” vaatab Taimi ajas tagasi.
Sageli juhtus siis nii, et supp või kartulid ei läinud keema. Inimene harjub aga kõigega, omandab kogemusi ja peagi polnud Taimil pliidiga enam probleeme.
Küsin, mitu nõud on Taimi käest pesemisel, serveerimisel või koristamisel maha kukkunud ja purunenud? Kogenud kokk naerab, öeldes, et vahel ikka juhtub. Kokku lugenud ta neid pole ja kui seda juhtunud ongi, siis väga harva.
Koolikokad ei ole üksnes toiduvalmistajad ja nõudepesijad, vaid õpetavad lastele ka lauakombeid. “Käin praegugi laudade vahel ja vaatan, kuidas lapsed söövad. Mõnele pistan noa paremasse pihku ja räägin lauakommetest,” on kokk oma sõnul vahel ka pedagoogi rollis.
Rääkides söökla tehnilisest poolest, rõhutavad kõik kolm naist nagu ühest suust, et nad ootavad seda päeva, mil saavad juurviljakoorija. Praegu ostab kool juurvilja sisse ja selle kvaliteet on vahel ikka päris hull. Söökla naised ise seda kartulikogust käsitsi koorida ei jõua.
“Vallavalitsusega oleme paar aastat seda asja ajanud. Tahaksime päris korralikku tööriista, mitte mänguasja. Lootus pole kadunud. Vallavalitsejad on lubaduse andnud. Millal see teoks saab, seda veel ei tea,” räägib Mirjam Aus.
Üht-teist saab Aste kool söögilauale ka oma kooliaiast. Möödunud aastal oli päris hea kõrvitsasaak.
Suvisel koolivaheajal söökla personal pikalt puhata ei saa. Sel ajal võetakse ette suurpuhastus ning täidetakse ka sügavkülmkappi. Kui aga koolis aeg-ajalt laagreid korraldatakse, siis tuleb laagrilistel kõhud täis sööta.
“Kooliaias käime samuti abitöödel. Korjame marju ja teeme teisi töid. Meie oma ruumides tähistatakse vahel mõnda tähtpäeva. Oleme inimestele vastu tulnud, toidu valmistanud ja laua katnud,” ütleb Mirjam.
Taimi räägib, et tema tööpäev algab kell 7 hommikul, sest kõik tuleb varakult ette valmistada. “Hea supp tahab ju puljongit. Ja millest puljongit saab? Ikka kondist. Kõik see võtab aega,” lausub ta.
Nauticas naudib nii toitu kui ka vaadet
Kaks aastat tagasi Saaremaa Spaa Hotellides peakokana tööd alustanud Robert Riis hindab kõrgelt toidutegijate ja kogu restorani personali oskusi. “Nõudepesijatest rääkides võin öelda, et selles ametis on meil kolm inimest. Töö on vahetustega, töökoormus kohati päris suur. Nädala lõpus on 150 inimest majas. Teenindada tuleb meil kõiki,” räägib peakokk.
Kaks aastat on restoranis Nautica nõudepesijana töötanud Järvel elav Eha Pütt. Mõnda aega töötu olnud Eha ütleb, et tunneb heameelt, et töökoha sai.
“See töö konti ei murra. Ruumid on soojad. Külma ma ei kannata. Igati sobiv töö minu jaoks. Masinaga on ju lihtne. Eeltööna tuleb suur sodi muidugi pealt ära loputada,” räägib Eha tööst, mis talle meeltmööda.
Naljaga pooleks meenutab ta kunagist pioneerilaagrit, öeldes, et oli seal n-ö nõudepesija-praktikal. “Seal pidid osalejad ise nõud ära pesema. Tol ajal käis see töö muidugi käsitsi. Siin on hoopis teine asi,” kõrvutab Eha praegust tööd varem kogetuga.
Veel ütleb Eha, et on eluaeg füüsilist tööd teinud, seega pole praegune töö talle absoluutselt raske. Midagi keerulist selle töö juures ka pole.
“Kõik see kraam läheb masinasse. Teises majas on potipesumasin ka. Seal saab potid ja pannid ka masinas puhtaks. Meie peseme siin suuri asju käsitsi. Kasutame ka pesuvahendeid. Tassid ja klaasid on vaja pärast poleerida, aga seda meie ei tee,” räägib Eha.
Kaheaastase töökogemuse põhjal võib Eha öelda, et selle ajaga on ta omandanud kõik vajalikud töövõtted. “Ise jään ma oma tööga rahule. Ma ei tea küll, kuidas teised rahule jäävad,” sõnab ta.
Tööpäeva pikkusest rääkides ütleb Eha, et suvel peab hommikul kell 8 kohal olema. Suvekuudel saab nõudepesija vahel õhtul kella kaheksa paiku koju. Vahetustega töö võimaldab teistel päevadel puhata. “Mulle see sobib, kuna olen maainimene. Vabadel päevadel saan kodus toimetada,” rõhutab ta.
Ei saa ju jätta restorani nõudepesija käest küsimata, kas mõni klient on talle ka õhtuti konkurentsi pakkunud, tuletades meelde ütlemist, et kui arvet maksta ei jõua, siis lähed nõusid pesema. Eha naerab, öeldes, et siiani pole paraku ükski klient talle appi tulnud.