Kuidas edeneb Kuressaare keskväljaku uuestisünd?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Millise hinnangu annavad riigikokku pürgijad Kuressaare keskväljaku ehitustööde edenemisele, uuris kandidaatidelt Kadi raadio toimetaja Tõnis Kipper.

Mart Maastik (IRL):

Eelmisel aastal käisid hiinlased siin grupiti suvitamas ja küsisid: “Teil käib siin keskväljakul remont, hästi ebamugav on, millal valmis saab, kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal?” Ütlesin: “Ei-ei, see projekt kestab poolteist aastat.” Nemad seepeale, et see ei ole ju võimalik – Hiinas tehakse selline plats kahe nädalaga valmis. Et kui on kolmas nädal, siis, piltlikult öeldes, kas viiakse sunnitöölaagrisse või lastakse maha.

Loomulikult on see jabur, et asi tegelikult seisab. On olemas ka sanktsioonid, et kui midagi juhtub, siis on nii ja nii. Kui ehitaja peab vastutama, tal on etteantud tähtajad, siis ta ka teeb seda. Kui vallavalitsuselt tuleb selline umbluuleping, et sa võid lõpmatult seda tööd venitada, siis loomulikult on ehitajal mugav ja ta teeb tööd siis, kui tal on parasjagu kuskil töölisi üle.

Mikko Nõukas (Va­baerakond):

Minul kangastus selle platsiga seoses küll selline mõte, et meid juhivad jälle kommunistid aastal 1975. Täpselt niisugune pilt on. Minu kadunud isa oli siis küll Kingissepa linna peakunstnik, aga sellist asja poleks ta küll lubanud. Ja lõpetuseks tahaksin ma valijatele tuletada meelde ühe küsimuse kaudu: kas hea valija teab, millal inimene valetab kõige rohkem? Ise vastan: inimene valetab kõige rohkem enne valimisi, enne seksi ja pärast kalalkäiku.

Jaanika Roosman (Eesti 200):

Esimene asi, mis kohe ette tuli: Kuressaare keskväljak on nagu Tallinna linn: muudkui ehitatakse ja ehitatakse, aga kunagi valmis ei saa. Natuke näotu on.

Aivar Aru (Keskerakond):

See on üks häbiplekk selles asjaajamises. Mis kõige rohkem häirib selle projekti juures: kui vaatame turuplatsi tagust – mis on ka osa sellest projektist –, kus on kaks vallale kuuluvat äripinda, kalapood ja lihapood, aga sinna vahele on suudetud ehitada dermatiinist korvpalliplats! Minu jaoks on see täiesti arusaamatu. Äripinnale ja turule võiks ikkagi autoga ligi saada. Eks see ole tolleaegselt Kuressaare linnalt ületulnud projekt, aga volikogu liikmena tunnen piinlikkust.

Harry Raudvere (üksikkandidaat):

Võib konstateerida fakti, et keskväljaku ehitustööd on elus näide sellest, kui ebaprofessionaalsed on meie ametnikud, kes meie vallas täna asju ajavad. Nad on ühelt poolt küündimatud, teiseks ei oska nad ka rahaga midagi peale hakata või sellega ringi käia – maksta sellise töö eest sellist hinda, mis küsiti, on tegelikult pretsedenditu. Natuke piinlik on.

Sirkka Pintmann (Elurikkuse Erakond):

Mina elan Saaremaal ja Kuressaares esimest talve. Olen nii tänulik sellele linnale, et nii ilus on, et siin on rahulik ja vaikne. Arvan, et ma ei ole elus kunagi nii ilusas kohas elanud ja kui see väljak veel valmis saab, siis läheb eriti ilusaks.

Heiki Hanso (SDE):

Jätkaksin eelkõneleja positiivse joont. Lõppude lõpuks oli arhitektuurikonkurss, konkurss viiakse ellu. Tööd on siin erinevatel põhjustel toppama jäänud, aga igasuguseid ehitustegevusi tehakse tulemuse ja eesmärgi nimel. Ühel päeval saab ta aga valmis ja siis unustavad inimesed paari nädalaga selle ebamugavuse ära ja tunnevad rõõmu sellest, mis võib-olla sajandiks siia kestma jääb. Olge optimistlikud ja ärge ainult nurisege kõikide asjade peale.

Martin Judanov (EKRE):

Olen Saaremaale ikka päris tihedalt sattunud juba selle kampaania raames. Olen siin perega käinud korduvalt puhkamas. Olen mõelnud, et väljaku ehitustööd iseenesest on hea mõte – võiks ju olla ilus väljak. Aga nagu olen aru saanud, on tegemist väga kuluka ja mitteläbimõeldud lahendusega. Olen näinud seda igas väikses linnas, kus olen liikunud või inimestega suhelnud, kus raha läheb lihtsalt tuulde. Ka Haapsalus – Karja tänav tehti valmis ja mõne aja pärast tehti seda uuesti. Kas kaks korda tänavat ehitada paari aasta jooksul on ka mõistlik? Nende asjade taga on see, et hanked korraldatakse tihtipeale nii, et need hanked saavad läbi sügisel, ehitama hakatakse kuskil oktoobris, lumi tuleb maha novembri lõpus, korraks sulab ära detsembris, siis pannakse natuke alustäidet ja siis ta jääb kogu talveks seisma. Selle taga on ametnike planeerimata lahendused. Täna on see protsess jäänud poolikuks ja pole valmis saanud mõistliku ajaga. Kuna ise olen ka ehitussektoris tegev, tean, kaua niisugused asjad võiks aega võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles