JUHTKIRI: Sada ja üks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuigi 100 on ilus ümmargune arv, on ka arvu 101 kena vaadata – loe, kummalt poolt tahes, ikka teeb sama välja. Kui sajandi vanuseks saanud Eesti Vabariigi juubelile oli pühendatud kogu möödunud aasta, siis tänavu jääb riigi sünnipäeva tähistamine traditsiooniliselt veebruarikuusse.

Kui suur tähendus 24. veebruaril meie jaoks on – eks see olene inimesest. On neid, kes peavad vaba riiki enesestmõistetavaks. Ja neid, kes näevad eeskätt vajakajäämisi ega suuda väärtustada seda head, mis meil on. Mäletamata või tahtmata mäletada seda, mis oli enne, kui Eesti riik taas iseseisvaks sai. Või koguni kahjutundega meenutades aega, mis pea kolmkümmend aastat tagasi läbi sai. Need aga, kes möödunut meeles peavad, oskavad hinnata seda, mis meil on.

Kindlasti pole Maarjamaa kõigi jaoks marjamaa – me riigis on paljugi sellist, mida saaks ja võiks teha tunduvalt paremini. Kel aga minevik hästi meeles, mõistab: seda aega, mil sõnade “Eesti” ja “vabariik” vahele kuulus väljend “nõukogude sotsialistlik”, tagasi küll ei taha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles