VALIMISED: Kas meie majandus seisabki väikestel õlle-, seebi- ja moosikeetjatel

Kui ma tahan kell kolm öösel ema juurde tulla, siis pean seda saama MIKKO NÕUKAS /VABAERAKOND

FOTO: 0O9A1438

Kõige tähtsam on, et meil oleksid oma ini- meste jaoks soodsad tingimused ettevõtluseks. MART MAASTIK /ISAMAA

FOTO: 0O9A1449

Isegi kui aktsiisi langetada, ega kaupmees hinda langeta. JAANIKA ROOSMAN /EESTI 200

FOTO: 0O9A1440

Kalle Laanet.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Mõtteid on palju. Aga konkreetselt püsiühenduse valmidus peaks olema. MARTIN JUDANOV /EKRE

FOTO: 0O9A1444

Tasuta transpordi otsus on end õigustanud. AIVAR ARU /KESKERAKOND

FOTO: 0O9A1450

Neid, kes ripakil, julgustaksin tutvuma võimalustega ümber õppida. HEIKI HANSO /SOTSIAALDEMOKRAADID

FOTO: 0O9A1485

Kohaliku toidu tootjana pead olema ekspordivõimekas. SIRKKA PINTMANN /ELURIKKUSE ERAKOND

FOTO: 0O9A1476

Harry Raudvere

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Loodusturism ja looduse säilimine maakonnas on väga tähtis. KRISTEN KANNIK /ROHELISED

FOTO: Saarte Hääl

Riigikokku kandideerijad rääkisid Kadi raadio “Valimisstuudios” Tõnis Kipperile, millisena näevad nemad olukorda meie majandusmaastikul. Debateerisid Sirkka Pintmann Elurikkuse Erakonnast, Isamaa kandidaat Mart Maastik, Kalle Laanet Reformierakonnast, Heiki Hanso Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Martin Judanovi esinduses, Eesti 200 kandidaat Jaanika Roosman, Aivar Aru Keskerakonnast, Mikko Nõukas Vabaerakonnast ja üksikkandidaat Harry Raudvere. Osaleda ei saanud Kristen Kannik, Eestimaa Roheliste kandidaat, kes kõneles etteantud teemal eraldi.


Kõigepealt tutvustusring ja teie kokkupuuted majanduse, transpordi ja töökohtadega.

Sirkka Pintmann: Olen viimased 10 aastat edendanud kohaliku toidu teemat, olnud maaeluministeeriumi palgal ja erinevates organisatsioonides, mu kokkupuude on peamiselt peretaludega Eestis. Ehk väikeettevõtlusega maal.

Mart Maastik: Olen 90. aastast saati tegelenud eraettevõtlusega ja praegu kasvatame Saaremaal lihaveiseid. Aga olen kokku puutunud ka kõigega, mis seotud kohaliku omavalitsuse juhtimises ettevõtluse ja töökohtadega. Seda kogemust on mul 10 aastat.

Kalle Laanet: Ettevõtlusega kursis olen eelkõige läbi selle, et mu kallis abikaasa tegeleb ettevõtlusega ja näen, kui keeruline see on.

Heiki Hanso: Olen aastast 2005 tegelenud ettevõtlusega, esimesed seitse aastat sellest Inglismaal, kus sain suurepärase kogemuse ja võrdlusmomendi Eestiga. Alates 2008. aastast olen Eestis tegelenud arboristikaga nii maal kui linnas.

Martin Judanov: Olen väikeettevõtja Läänemaal. Olen kinnisvaramaakler, ehitussektoris tegutsev, enne seda töötanud tootmissektoris keskastmejuhina.

Aivar Aru: Olen pikalt olnud ettevõtlusega seotud ja seda ka kohaliku omavalitsuse tasandil ehk praegu olen ka Saaremaa vallavolikogu majanduskomisjoni esimees.

Mikko Nõukas: Pool elust olen olnud töörügaja, tean, mis on kolmas vahetus. 15 aastat olen nüüd väikeettevõtja, kauplen naftasaadustega börsil. Tean hädasid ja probleeme, mis ettevõtetel on.

Harry Raudvere: Olin üks Eesti esimesi kooperaatoreid ja sellest ajast saati olen näinud ettevõtluse arengut riigis. Praegu tegelen energeetikaküsimustega, olen Tartu hoiu-laenuühistu nõukogu liige ja juhatan ühte suuremat energiaprojekti, mis täna Eestis on eraettevõtluse baasil käsil.

Eestis on praegu majandusega kas väga hästi või väga halvasti sõltuvalt sellest, kes sõna võtab. Mis te arvate, kui on hästi, siis mis on hästi, kui on halvasti, siis mis on halvasti?

Raudvere: Üks oluline näitaja on rahandus, mis on majanduses nagu vereringe. Eestil oma rahandus praktiliselt puudub, ripume Euroopa Liidu Keskpanga küljes, välispangad hõlmavad enamiku me panganduse turust. Teine asi on, et kui oleme vaadanud, kuhu oleme taasiseseisvumise järel jõudnud, siis oleme jõudnud tasemele, mis on 30 miljardit eurot.

Kuid vaatame veel ühte olulist näitajat, millest erakonnad ei taha rääkida. See on väliskaubanduse bilanss, mis näitab, kuidas meie raha riigist välja läheb.

Aru: Ettevõtluses tuleb võlgu elada selleks, et edasi liikuda, investeerida, tuleb võib-olla käibevahendeid kasutada. See on normaalne nähtus. Raha voolab riigist välja, jah, see on tõsine probleem ja sellele pööratakse ka teatud erakondade programmides tähelepanu. Kas seda maksustada või leida muud lahendused… Aga öelda, et kõik on korrast ära, ma ei ole nõus.

Maastik: Kõik ei ole veel kõige paremas korras. Aga eestlane on inimene, kes mida rohkem talle maksekoormust peale pannakse, seda rohkem tõmbab rihma koomale, võtab jälle uue töökoha, on innovaatiline ja näeb vaeva. Nii meie majandus püsibki normaalsel tasemel, et oleme väga töökad.

Aga kui 2007. aastal tekkis masu, siis pangad külmutasid äkki kõik laenud – ja mida tegi riik selle asemel, et võtta väljast ressurssi sisse, ehitada taristud, korralikud teedeühendused, neljarealised teed, et meie inimesed oleksid jäänud siia tööle?

Me ei pea elama küll võlgu mingite sotsiaalteemade pärast, aga et teha korda riigiteede võrgu taristu ja selle jaoks laenu võtta, panna raskel ajal õlg alla riigi poolt, et anda töökohti inimestele, see on oluline.

Laanet: Meie ekspordivõimekust on vaja tugevdada, eriti Aasia suunal. Ja mida tahaksin rõhutada, me oleme kinkinud viimase aasta või aastatega 380 miljonit Lätile maksutulu aktsiiside näol, mida oleks võinud Eestis kasutada.

Judanov: Vaatamata halvale majanduspoliitikale on maailma majandus suutnud Eesti rahvast üleval hoida ja võime rääkida, et meil on tehtud nii-öelda tulenevaid otsuseid, aga alustame kas või kriisi tekkest. Härrad tõstsid makse, aru saamata makro- ja mikromajanduse haldussüsteemidest, mismoodi töötab üksteise toetamine ehk kui on rasked ajad, siis riik investeerib ja kui on kerged ajad, korjab varusid. Praegu on kergem aeg, aga riik kulutab ja see on õudne, mis riigieelarves suudeti kokku keerata. Kogu maailma majandusinimesed ütlevad, et kriis on kohe käes, peaksime mõtlema pikemalt ette. See ei ole naljaasi.

Hanso: Eestis on väga hea olla ettevõtja. Meil on võimalus riigi abiks. Olge ainult julgemad ja kasutage neid võimalusi, mis on pakutud. Iga riigi majandus on protsess, paratamatult tehakse vigu, nendest õpitakse, tehakse paremini. Hulluks ei tasu end mõelda.

Nõukas: Tulevikku planeerida saab ainult vaadates minevikku ja teha siis otsuseid. Minevikus oleme palju vigu teinud ja vead on tehtud valitsejate poolt. Järeldada võib üht – valitseja ei armasta rahvast. Ta ei hoia teda. Ta ei võta vastu seadusi, mis pakuks elanikele rõõmu. Ta võtab vastu seadusi, mis on head ainult talle endale.

Jaanika Roosman, mis me selle majandusega teeme?

Roosman: Mu tutvustusvoor jäi küll vahele enne, aga ei ole hullu, olen ettevõtja ja tegelenud sellega pea 20 aastat. Olen n-ö tavainimene tavainimeste seas, ma ei ole tüüpiline poliitik, räägin probleemidest, mis on tekitanud praeguse olukorra. Soovime, et riik oleks inimesele lähemal, et bürokraatiat oleks vähem. Meie võimuliit on liiga kaua olnud üleval ja nad on justkui puutumatud.

Oskate öelda mõne konkreetse näite, mis teil kui ettevõtjal võiks olla lihtsam?

Roosman: Aruandlus, aruandeid saaks teha palju lihtsamalt, kui seda praegu tehakse.

Pintmann: Olen ka ettevõtja olnud üle 15 aasta. Meil on ettevõtja hea olla, aga ettevõtjate seas on üks väiksem kildkond ettevõtjaid, kes tegelevad kohaliku toidu tootmisega. Ja kohaliku toidu puhul on meil praegu selline purgimajandus – kõik väiketootjad, kes teevad toitu, otsivad ekspordivõimalusi, sest kohalik toit on nii palju kallim ja see turuosa on nii palju väiksem, et kohaliku toidu tootjana pead olema ekspordivõimekas.

Meie erakonnas on ka targad mehed, oskavad arvutada ja nemad on vaadanud, et üks võimalus võiks olla käibemaksu kaotamine kohalikult toorainelt. Mina nii laialt ei näe, aga näen, et kui kohalikul toidul oleks käibemaksusoodustus, tooks see toidu hinnatundlikule kliendile lähemale ja võiks hakata imesid juhtuma.

Kas meie majandus seisabki neil väikestel õlle-, seebi- ja moosikeetjatel või kust see tulu meil tuleb, mida hakkame kohe usinasti teiste valdkondade peale ümber jagama?

Judanov: Me ei saa rajada oma ettevõtet, riigi majandust üksikutele suurettevõtetele, pigem peaksime seda tegema väikeettevõtluse näol ja suurendama isikupõhist ettevõtlust. Kui suudaksin tööd pakkuda ka näiteks kolmandale inimesele ja kui niisuguseid inimesi on rohkem, siis see risk maandatakse.

Kas see ongi Saaremaa suur õnn, et meil ei ole kõik munad ühes korvis?

Laanet: Munad peaksidki olema erinevates korvides, aga kui vaatame maksutulu, mismoodi see laekub, siis seitse protsenti toodavad väikesed ettevõtted, ülejäänu tuleb suurtelt. Kui vaatame sellest vaatevinklist, kes maksutulu koju toob, siis... Valimisdebattidel, ükskõik millises piirkonnas lähed inimestega vaidlema, kõik tahavad toetust saada ja kui küsid, et kuule, sõber, palju sa makse maksad, öeldakse, miks sa seda küsid, ja unustatakse asi ära. Peame aru saama, kuidas me riiki üleval peame. Me ei saa õhinapõhiselt seda teha, see peab toimima. Arendada on vaja kõiki suundi.

Raudvere: Riik on hakanud viljelema kõrgemal tasemel riiklikku kapitalismi. Paljudel juhtudel pärsitakse selliste valdkondade arengut, mis võiks Eestisse luua palju töökohti. Kasvõi energeetika. Salme külas keerleb tuulik, mis on maailmas harukordne, ainulaadne vendade Sõnajalgade toodetud tuulik, mille tootlikkus võiks olla Guinnessi rekordite raamatus. Nad on tahtnud ehitada siia tehase, tahtnud teha oma referentsi, tuuleparke, tahtnud hakata tehnoloogiat eksportima. Aga riik takistab. Selle asja nimi on poliitiline korruptsioon.

Selline vahemärkus, et ma ei saa aru, miks me üldse oleme häiritud, et keegi käib Lätist midagi ostmas. Kui vaatame Euroopa Liidu kolme põhialustala, ongi ju teenuste-kaupade ja inimeste vaba liikumine.

Nõukas: Mina käin Lätist kärakat ostmas.

Maastik: Soomlased käisid ka, öeldi, et pahad vodkaturistid. Tegelikult aga on soomlased meil oluliselt aidanud majanduse tõusule kaasa just sellega, et laevatäite kaupa tulid nad siia, võtsid siit mõne õlle, viisid Soome, aga jätsid siia muud – käisid hotellides, kasutasid teenuseid. Ja kõik see on täna selle tobeda aktsiisipoliitikaga kaotatud.

Judanov: Iga aktsiisitõusu taga on tootjahinnatõus. Ei ole nii, et ainult aktsiis tõstis hinda, hinda tõstis tootja. Ja nüüd, kui langetame aktsiise, siis hinnad kohe ei lange. Oleme küll aktsiiside langetamise poolt, et raha välja ei voolaks, aga tootja ütleb selle peale, et okei, langetasite aktsiise, toome hinna natuke alla ja siis tõstame tagasi sinna, kus ta oli. Korraks tekib näiline langus ja siis ütleme – majandus kasvatas hinna samale tasemele tagasi. Kui poleks aktsiisi tõstetud, ei oleks seda probleemi tekkinud, aga nüüd see probleem on.

Hanso: Mulle teadaolevalt on enamik piiril kauplevaid suuri alkomarketeid Eesti kapitalil ja eestlastest omanike omad. Kasum tuleb Eestisse ja kuuldavasti ka mõlemad suuremad õlletootjad Eestis on kasvatanud kasumit kõvasti.

Roosman: Üle on pingutatud. Isegi kui aktsiisi langetada, ega kaupmees hinda langeta.

Laanet: Peame maksusüsteemi ülesehituses vaatama, mida naabrid teevad. Me ei saa eralduda, et meie teeme ühte asja ja naabrid teist. See on ühendatud anumate efekt ja talupojamõistus.

Pintmann: Kui asutasin liikumise Otse Tootjalt Tarbijale, naerdi mind alguses üsna kõva häälega välja. Aga võrgustik on kasvanud suureks, meil on 30 punkti üle Eesti, kus kohalikud tootjad ja tarbijad vahetavad kaupu ja teenuseid. Vajadus on olemas ja kui mingisugunegi eeskuju tekib, siis meil on inimesi, kes tulevad kaasa.

Laanet: Tegelikult on kõik positiivne ja läheb ülesmäge. Oleme tekitanud negatiivse kuvandi, kuid kõige tähtsam on see, nagu ütles mu kadunud ämm, et sõda ei ole.

Maastik: Kõik ei ole halvasti. Kui Kallet (Laanet – toim) või Reformierakonda kiita, siis üks kuldaväärt asi, mis tehti, on see, et ettevõtetel pole tulumaksu. See on suurepärane.

Kalle Laanet, mis energeetika ja ühenduste poole pealt võiks olla see, mida hakkate ajama, kui saate taas riigikogusse?

Laanet: Kui tänase saate teemat vaatame – ettevõtlus, ühendused ja töökohad –, siis keskmine sõna on eelduseks mõlematele, nii ettevõtlusele kui ka töökohtadele. On see Hiiu-, Lääne- või Saaremaa, eelkõige on küsimus, kuidas on ühendused maakondade sees. Järgmine on, kuidas on mööda maismaad võimalik liikuda maakondade vahel. Ja oluline on ka õhuteel liikumine. Üha tähtsamaks läheb loomulikult kiire internet, kui palju seda on võimalik kätte saada, sest töö iseloom on muutunud.

Kui ühe pikaaegse majandusanalüütiku, Saaremaa mehega lendasin esmaspäeva hommikul Tallinna, arutasime samu teemasid ja tema tõi välja, et Saare maakonna maksumaksjatest kolmandik on neid, kes teevad kaugtööd. Nad saavad palka kusagilt mujalt, elavad Saaremaal, ja mõlemad olime seisukohal, et nende inimeste hulk on kasvamas, aga see sõltub sellest, millised ühendused on: kas 1. juunist on suurem lennuk ja parem graafik? Kas saame tulevikus lennata Kuressaarest Helsingisse, Stockholmi või Riiga?

EKRE programmis on konkreetne punkt, et käivitatakse riiklik ehitusprogramm, ehitatakse kaheksa aastaga neljarealine tee Tallinnast Tartu, Pärnu, Narvani ja Saaremaa sild.

Judanov: Saaremaa puhul olen rõhutanud, et me ei räägi sillast, vaid püsiühendusest. Ma ei tea, miks see sillana kirja pandi. Kindlasti pole see nii, et peab olema, vaid see on kohaliku rahva otsus, kas nad on sellest huvitatud, ja kui on, siis riiklikul tasandil peab olema valmisolek seda rajada. Mõned räägivad, et teeks tunneli, mis on palju kallim, siis on veel mõtteid, et teeks Saaremaale ühendusega raudtee. Mõtteid on palju. Aga konkreetselt püsiühenduse valmidus peaks olema.

Jaanika Roosman, mis teie arvate, mis peaks tegema, et võiksime sõita-lennata igas suunas?

Roosman: Eesti 200 alustab püsiühenduse rajamist koostöös riigi ja ettevõtetega. Samuti maapiirkondades nõudetransporti koostöös omavalitsuste ja kogukondadega, et liikumine oleks efektiivne.

Kui olete järgmises valitsuses, kas tasuta ühistransport jääb?

Roosman: Ei. Me ei poolda tasuta asju. Kõik tuleb millegi arvelt.

Millegi arvelt tuleb kõik, ka toetused, pensionid ja muud asjad.

Aru: Tasuta transpordi otsus on end õigustanud. Ühistranspordikasutajate maht on tõusnud ja on loodud lisavõimalus ka ettevõtluse jaoks, sest inimestel on tekkinud võimalus sõita tööle kaugematest piirkondadest selle eest maksmata, mis ongi üks riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid – lapsed kooli, huviringidesse ja inimesed tööle.

Kui räägime püsiühendusest, mis on laevaühendus, siis olete kindlasti märganud, et viimase paari aasta jooksul on järjekorrad kadunud, meil on kolmas laev, mis on ka järgmises eelarveperioodis sees, ja usun, et see jätkub, sest elu näitab, et inimestel on vaja kiiresti liikuda.

Kolmas teema on lennuühendus. Mul on au olla hankekomisjoni liige ja hange ongi lõpusirgel, loodan siiralt, et järgmise nädala jooksul saab tulemus kinnitatud ja 1. juunist on meil suurem lennuk.

Kas võiks parvlaevaliikluse puhul olla ka nn maanteepikenduse põhimõte, millest on räägitud aastakümneid, et kui inimene sõidab Tallinnast Tartusse, siis Mäo ristis ei pea ju keegi teda kinni, ei küsi ta käest kümmet eurot?

Hanso: Kindlasti on ka väga keskkonnasõbralikud variandid olemas, aga eelistaksin püsiühendusest rääkides tunneli varianti, mis on Väinamere kontekstis keskkonnale leebem.

Elurikkuse Erakonnal on selline tore punkt nagu taristu suurprojektid – loodusele ja ühiskonnale suurt mõju avaldavate projektide elluviimine tuleb otsustada rahvahääletuse tulemuste põhjal. Kas sinna alla võiks kuuluda ka püsiühendus?

Pintmann: Üks asi on rahvahääletus ja teine keskkonnamõjude hindamine. See ongi selleks, et säiliks elurikkus nii inimeste kui kõige muu elava näol. Ja nagu ajalugu on näidanud, suudavad igasugu ühendused seda lõhkuda. Mis puudutab saari, siis oleme maailmas väga arhailise fauna ja flooraga piirkonnad ja siin on vähe vaja, et see ära rikkuda.

Nõukas: Mina inimesena hääletan selle poolt ja erakonnana ka poolt. Vabaerakond on isegi välja arvutanud, et soodsaim rahvale ja mõistlikum keskkonnale on tunnel. Mis puudutab tulekut Saaremaale, siis kui ma tahan kell kolm öösel ema juurde tulla, siis pean seda saama. Riik ei tohi seda keelata ja see sõit peab olema saarlastele tasuta.

Maastik: Tegelikult ei ole midagi tasuta, küsimus on, kes selle kinni maksab. Näiteks Rail Baltic. Kas on oluline teha kõik meie põhimaanteed sõidetavaks, et ei toimuks laupkokkupõrkeid, et surmad väheneksid, või teine variant on panna see summa, mille eest saaks kõik teed asfalteerida, teha kiirteed, ühte raudteesse? Väidetavalt väheneb siis rekade arv teedel. Mis vahet seal on? Neid rekasid võib teedel olla, kui on kaks rida ühes suunas ja kaks rida teises suunas.

See pole ka täna otsustada, kas on tunnel või sild. Ilmselgelt on majanduslikult kasulik, kui meil on püsiühendus, mitte praam. Saame kaupa sisse-välja vedada, inimesed saavad siia tulla, turism suureneb. Meil olid tohutud praamijärjekorrad ja väga palju inimesi jättis tulemata Saaremaale kõige suuremal turismihooajal, sest nad teadsid, et ei viitsi pool päeva istuda järjekorras. Ja koduteedevõrk samuti, riik võiks rohkem panustada ka nende teede kordategemisse. See ei peaks olema privileeg.

Meil on palju inimesi, kes tööd ei leia, samas ütlevad ettevõtjad, et laiendaks, aga töölisi pole, peab vaatama võõrtööliste poole. Küsimus – Saaremaal töökohtade loomine, mis on võluvits?

Maastik: Loomulikult on kõige lihtsam tuua sisse võõrtööjõudu, aga Lääne-Euroopas on ehe näide, et esialgu see toimis. 20 aastat tagasi hakati sisse tooma võõrtööjõudu, siiani on toodud ja sõltub, kust tuua, aga kui nad siia elama jäävad, siis mingil hetkel nad enam tööd teha ei taha. Kõige tähtsam on, et meil oleksid oma inimeste jaoks soodsad tingimused ettevõtluseks. Ääremaal võiks olla maksuerisused, see on juba riiklik regionaalpoliitika, mis praegu on suhteliselt niru.

Nõukas: Kui tööjõupuudusest rääkida, siis meie poliitikasse on programmeeritud immigratsioonipoliitika. Kui meil põlatakse ära üle 40-aastased kõrgharitud inimesed ja neile tööd ei pakuta, või kui, siis ainult miinimumpalga eest, siis on see mõtlemise koht.

Roosman: Pooldame võõrtööjõudu, kes on kontrollitud. Reguleerime seda ajutiste töölubade kaudu, kes riiki tulevad, mis eesmärgil tulevad. Peab olema tähtis, et nad austaksid meie kultuuri, meie väärtusi.

Mis me teeme nende oma inimestega, kes on mujal tööl? Kas ei võiks kuidagi neid tagasi meelitada, ja meie oma töötud, miks nemad tööd ei leia?

Roosman: Kõik tahavad koju tulla, keegi ei taha olla Soomes või Rootsis, kus iganes nad on, aga keegi ei taha tulla nendel tingimustel, mis neid siin ootavad.

Hanso: Neid, kes ripakil, julgustaksin tutvuma võimalustega ümber õppida. Eesti riik pakub tasuta kutseõpet. Igas maakonnas on mingi kutsekool, kus saab töökohapõhiselt ja ka uut valdkonda omandada, mis on võib-olla selles piirkonnas sobivam ja kuhu on nõudlust.

Judanov: See peab olema määratletud, odavat tööjõudu ei pea sellises mahus sisse tulema.

Aru: Meil on raske leida keevitajaid, tislereid, treipingil töötajaid. On palju kutsekoole, kus kõike õpetatakse. Aga küsimus on, mis neist edasi saab. Ja täna paljud noored lähevad kõrgharidust omandama. Inimeste soov on noorest peast saada ettevõtte juhiks, direktoriks. Puudust tunneme aga oskustöölistest. Ja see on see, miks ettevõtjad on pilgud pööranud naabrite, Ukraina poole, et leida spetsialiste.

Pintmann: Meil oli vahepeal liikumine, et ministeeriumid Tallinnast välja viia. Mina seda ei poolda. Need ongi tähtsad inimesed ja las nad olla seal pealinnas. Aga meil on palju suuri IT-lautu, meil on suured laborid ja tegelikult tehakse Eestis väga tugevat teadustööd. Korraks kangastus, et need inimesed võib-olla oleksid need, kes ei tahakski nii väga seal Tallinnas elada, nad võiksid olla riigis kuskil hajutatult.

Raudvere: Kui tahame luua töökohti, siis põrkame kokku raskete kohalike takistustega. Tahaksin tuletada meelde ametnikele, et on olemas haldusmenetluse seadus. Haldusmenetluse seaduse paragrahv 3 lõige 1 ütleb, et haldusmenetluses ei või piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ning muid tema subjektiivseid õigusi. Seaduse alusel ei ole nii, et mingi ametnik ütleb ülbelt üle laua, et kui ei meeldi, anna kohtusse – mina arvan nii ja ongi kogu lugu.

Paragrahv 5 ütleb ilusti, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, võimalikult kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. See tuleks põletada igale ametnikule otsa ette, et igal hommikul, kui ta peeglisse vaatab, tuletab see meelde, kuidas inimestega käituda.

Maastik:

Ma nii äärmuslik ei oleks ja otsaette ei põletaks. Aga mulle meeldis Sirkka mõte toetavast kogukonnast. Võiks luua väiksed maksuerisused või mingid pisikesed maksuparadiisid just ääremaadele. Ka lasteaedade õpetajate palgad ja kooliõpetajate palgad võiksid olla maal kõrgemad. Seda on riiklikult võimalik teha.

Eestimaa Roheliste kandidaat Kristen Kannik:

Põhiloosung meie programmis on puhas riik, selle all mõeldakse jätkusuutlikku arengut, see on ettevõtluse poole pealt roheline majandus, aga samuti puhas vastutustundlik riigi majandus. Heaolu ja stabiilsuse tagamiseks on vaja üle minna rohelisemale energeetikale, siin räägime elektrisidest ja ettevõtlusest. Kui läheksime hajaenergia tootmise peale, siis tekiks ka Saare maakonnas rohkem väike-elektritootjaid, mis toob maapiirkondadesse tööd juurde. Esiteks tuleb tööd juurde elektritootmise näol, samuti on nii päikesepaneelidel, tuuleparkidel kui ka mere-energeetikal vaja hooldustöid ja remonttöid.

Teiseks võiks rääkida side osas turismist. Loodusturism ja looduse säilimine maakonnas on väga tähtis ja samuti kogu Eestis. Eestimaa Rohelised soovivad lageraiete suurusi piirata, nii nagu on erinevad metsaorganisatsioonid ja teadlased pakkunud. See mõjutab turismi just suurte teede ääres, et ei oleks Kaali kraatri ääres lageraieid, et poleks suuremate turismiobjektide juures koledaid lagedaid alasid, aga mida me ettevõtluse poole pealt teeme? Kõige tähtsam on kaugtöö võimaldamine. Samamoodi on meie programmis piirkondliku ettevõtluse jaoks laenugarantiid. Kui minna ettevõtluse ja maa peale, siis põllumajanduses mahetootmine. Pestitsiidide osakaal on väga suur nii importköögiviljades ja puuviljades kui ka meie oma Eesti toodetes ja seda ka loomsetes saadustes.

Kui minna üle mahemajandusele, siis mahetoodete lisandväärtus on kõrgem. Eesti tootjad saavad kallimalt müüa oma tooteid. Mahepõllumajandus on lihtsamini eksporditav, kuna seal ei ole konkurentideks kolmandate riikide põllumajandus ja samuti Poola või teiste suurriikide massiline põllumajandus. Selleks, et hoogustada veel mahepõllumajandust, on Rohelised välja pakkunud sotsiaalmaksu alandamist just mahetootmisettevõtetele ja mahetoiduainete käibemaksu alandamist kauplustes.

Erakond Rohelised on aastaid rääkinud ka kodanikupalgast ja kodanikupalga põhimõtted on viimase paari aasta jooksul igal pool maailmas esile tulnud seoses jätkuva digitaliseerimisega.

Märkmeid tegi Kertu Kalmus
Tagasi üles