TARMO PIKNER: Kuressaare linnaõigused tuleb taastada

Tarmo Pikner. Foto: Erik Prozes / Postimees

“Oleks hertsog Magnus teadnud, et Kuressaarelt ühel päeval linnaõigused ära võetakse, poleks ta kunagi sellega jantima hakanud,” leiab Saaremaa mees Tarmo Pikner.

Oleks hertsog Magnus 1563. aastal Kuressaarele linnaõigusi andes teadnud, et 2017. aastal võetakse need õigused haldusreformi käigus ära ja Kuressaarele antakse ilma linnapeata asustusüksuse õigused (noh, nagu Nasva alevikul, kuid seal on vähemalt alevikuvanem), poleks ta ilmselt sellist asja ette võtnudki. Samas, head naabrid hiidlased said endile Kärdla-nimelise linna alles 1938. aastal ja sellel on säilinud mõningad linna tunnused osavalla staatuses.

Olen täie mõistusega teadlik, et iga bürokraat Saaremaa vallavalitsusest (istudes endise Kuressaare linnavalitsuse ruumides) suudab paberil tõestada, et Kuressaare linn on endiselt olemas. Kuid just nimelt paberil, mina räägin tegelikust elust. Kuressaare on vaid värvilaik maakaardil.

Kuidas selgitada selgitamatut?

Aga otsast peale. Neil päevil väisas Kuressaaret endine Soome keskkonnaministeeriumi kõrge ametnik Jaakko Henttonen, kelle toel (mõlema riigi seadustest kõrvale hiilides) sai Kuressaare linn 1990-ndate algul esimese materiaalse abina (tavalise “pehme” näpuganäitamise asemel) vesiekskavaatori, millega puhastati esmakordselt sajandite jooksul lossi vallikraavid. Samuti rajati Kuressaare jahisadam.

Nüüd tuli Henttonen ajalooliste sündmuste 25. aastapäeva puhul takseerima, kuidas kunagine koostöö on linna ja saare arengut mõjutanud, ning palus kohtumist Kuressaare linnapeaga. Vastasin – linnapead ei ole. Millal tuleb, küsis tema. Mina vastu – ei tulegi…

No nii, seejärel läks tükk aega, et aukülalisele selgitada selgitamatut (ja ka iseendale) meie haldusreformi pudrust ja kapsastest.

Siin lühikokkuvõte: haldusreformi käigus sai Saare maakonnast Saaremaa-suurune vald (lisaks Muhu ja Ruhnu vald) ja päikesepealinna staatuses Kuressaarest sai asustusüksus ehk vallasisene linn. Ei linnapead, linnavolikogu ega ühtki linnaametnikku. Kusagil paberil on siiski kirjas, et Saaremaa vallavanem on ühtlasi ka linnapea kohustes.

Hiiumaal tekitati reformi käigus aga endisest neljast vallast viis osavalda ja kokku saare peale üks vald. Kärdla linn sai osavallaks koos osavallavanemaga ja üheksa ametnikuga, lisaks osavallakogu kuue isikuga. Seega tundub, et Kärdlal on mingil määral säilinud ähmased linna tunnused.

Millal jõuame ringiga tagasi sinna, kus igal normaalsel linnal on normaalne linnapea? Kasvõi juba seetõttu, et saaks linnapea mundrinööpi keerata ehitusteemaliste se(i)gaduste eest, mis Kuressaare raekoja lähiümbruses toimuvad.

Hoopiski kummaline kilplaslinn on Pärnu. See on enda alla võtnud suure osa Eesti läänerannikust, hõlmates ajaloolise Pärnu linna ning lisaks Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla, mis haldusreformi käigus kõik ühte patta inkorporeeriti. Valdadest said Pärnu linnavalitsuse struktuuriüksuses osavallad, osavallakeskuste ja osavallakogudega. Linna ja maa ühtsus missugune! Linna ja maa erinevuste kaotamine (NLKP XXII kongressi otsusest).

Niisiis saime kolme sorti omavalitsuslikke mulgikapsaid, mis ostetud kalli raha eest (vallavanemate hüvitised ja riiklikud ühinemispreemiad). Kusagil korraldab vald linnade elu ja teisal jällegi linn valdade elu. Põhiseaduses on aga kirjas: omavalitsused on vallad ja linnad!

Poliitikute käes ka täitevvõim

Kuid inimesed, mis on kõige õudsem, mille kõrval vasakliberaalide ja ekrelaste kaevikusõda kahvatub? See on mittearusaamine demokraatlikust omavalitsuse toimimisest. Kujutage ette – kolmekümne aastaga pole eestlased ära õppinud, et valitud volikogud (linna, valla) on poliitilised organid, kes peavad andma ülesanded mittepoliitilisele täitevvõimule (linna-, vallavalitsused). Meil on aga ka täitevvõim poliitikute käes ehk kõik linna ja valla “pead” ja “abipead” panevad paika poliitikud (mitte ei palgata konkursi korras) ning nad on ka ise poliitikud, osaledes valimistel. Teisisõnu, ühed poliitikud annavad täitevvõimu ülesanded teistele poliitikutele! Ja te küsite, miks omavalitsustes korruptsioon lokkab (muidugi mitte kõigis ja kõik jamad ei mahu korruptsiooni mõiste alla)?

Seega küsin, millal jõuame ringiga tagasi sinna, kus igal normaalsel linnal on normaalne linnapea? Kasvõi juba seetõttu, et saaks linnapea mundrinööpi keerata ehitusteemaliste se(i)gaduste eest, mis Kuressaare raekoja lähiümbruses toimuvad.

Ilmus 29. aprillil Postimehes