Murdekiikris esindab saari Anna Kaju Mustjalast

Anna Kaju. Foto: Erakogu

Eesti keele instituudi uues veebiportaalis Murdekiiker saab tosina omaaegse kihelkonnamurraku seas kuulata Anna Kaju suu läbi ka vana Lääne-Saaremaa keelt.

Murdekiiker toob välja Eesti murretele iseloomulikud jooned ja sõnavara, mida võib kuulata helisalvestistelt autentses esituses. Ühtlasi leiab veebiportaalist teavet murrete kõnelejate ja piirkonna kohta, kust kõneleja pärit on.

Saarte murde moodustavad Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus kõneldavad murrakud, mille kõige iseloomulikum eripära on nende häälduslik külg. Saarte murret esindab portaalis Mustjala murrak, täpsemalt Lääne-Saaremaa keel, mis on Anna Kaju suu läbi salvestatud 1966. aastal.

Selle iseloomulikumad murdejooned on seotud hääldusega, alates kasvõi sellest, et saarlased rääkides “laulavad”. Nende kõnetoon on omapäraselt tõusev-langev (küllap taani ja rootsi keele kunagiste mõjude tulemus). Teisi erijooni on näiteks ö-häälik õ asemel (pöis, öde, köiguta), e ja ä vahepealne täishäälik ε (kεεd ’käed’, pεεs ’peas’, εε ’ära’) või mitme kaashääliku vältimine sõna algul (laasi lirin ’klaasi klirin’).

“Murdekiikri pluss on võib-olla ka selles, et kui me tänapäeval käime Võrumaal, Kodaveres või Kihnus, siis me kuuleme murdekeelt ka tänapäeval ja murdekeel naljalt ei kao, aga siin on nüüd võimalus kuulata sellist vanapärast murdekeelt, mida räägiti 19. sajandi lõpus või 20. sajandi algul,” kinnitas Murdekiikri koostanud Jüri Viikberg rahvusringhäälingule.

Murdekiikri eelkäija oli Eesti keele instituudi murdekogude alusel loodud CD “Eesti murdeplaat” (2002).

Anna Kaju (10. august 1877 – 23. september 1966) sündis Mustjala kihelkonnas Abula külas. Isa Mihail Niitvägi käis suviti mandril leiba teenimas, popsikoha pidamine ja merel käimine oli ema Mare hooleks. Anna Kaju käis koolis neli talve. Temagi sai elus küllalt paati sõuda ja oli kolm aastat mandril tööl.