Ajast ja arust eksitav maine tekitab farmides tööjõupõuda

MITMEKÜLGNE AMET: Kaido Kaasiku sõnul oskab tänapäeva karjak loomadega suhelda, saab hakkama droonidega ja suudab karja jälgida oma nutitelefonist.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Ehkki põllumajandustootmine Eestis muutub järjest efektiivsemaks ja vajadus tööjõu järele väheneb, süveneb kõigele vaatamata oskustööliste puudumine. 

Tuule Grupi põllumajandusosakonna juht Kaido Kaasik ütles, et oskustöölisi napib viimastel aastatel aina rohkem nii põllumajandussaaduste kui loomakasvatuse valdkonnas, ehkki tootmine on muutunud efektiivsemaks ja toodangumahud kasvavad. Kvalifitseeritud tööjõu leidmine põllumajandusse muutub aasta-aastalt üha kriitilisemaks, seda nii oskustööliste kui ka lihttööliste osas. Huviliste puudumise ühe põhjusena toob Kaasik välja farmitöölise ametiga kaasas käivad stereotüübid. Tihti arvatakse veel kolhoosiajast saati, et põllumajandus on valdkond, kus farmides töötavad veidi nokastanud mehepojad või masinate juurde lastakse inimesed, kes mujal eriti hakkama ei saa. Tegelikult on tänasel päeval olukord hoopis vastupidine. Kaasaegsed põllumajandusmasinad on sageli mugavamad heast sõiduautostki, varustatud tehisintellekti viimase sõnaga, kinnitab Kaido Kaasik. 

Põllumajandusmasinatel töötavatel oskustöölistel peab olema nii tehnilist taipu, arusaama maaviljeluse tehnoloogiast, teadmisi loomakasvatusest kui ka hoolivust ümbritseva keskkonna suhtes. Kui vaadata efektiivsust, siis jõuavad täna viis head meest ära teha sama töö, mis kolhoosiajal 50 meest. “Õnneks on meil häid mehi veel tööl, kuid alati on oodatud ka uued inimesed, kes soovivad panustada maamajandusse,” rääkis Kaido Kaasik.

Kaasaegse inimese haigused nagu stress, depressioon, vähene liikumine on  farmis töötades unustatud mured."

Ka farmitöölise amet pakub kaasajal suuremat vaheldusrikkust, ent nõuab ka rohkem oskusi. Tänapäeva karjak on mees või naine, kes oskab loomadega suhelda, saab hakkama droonidega ja suudab karja jälgida oma nutitelefonist. Kaasaegse inimese haigused nagu stress, depressioon, vähene liikumine on Kaasiku sõnul farmis töötades unustatud mured.

 Seetõttu soovitab ta neil, kes on tüdinud päevade kaupa umbses ruumis istumisest, mõelda võimalusele tulla tööle farmi, kus sind mõnusas looduslikus õhkkonnas ümbritsevad tänulikud loomad, lilled, kadakased karjamaad. Saab hoolitseda loomade eest, piisavalt liikuda looduses (päevane 10 000 sammu tuleb kergesti täis, selleks ei pea umbses treeningsaalis pingutama) ja elada sündmusterohket elu. 

Põllumajandus on oma arengus pidevas liikumises ja igav ei hakka siin kunagi, kinnitas Kaido Kaasik. Uued tehnoloogilised seadmed ning arengud taime- ja loomakasvatuses teevad selle töö põnevaks. Tuule Grupp teeb koostööd ülikoolidega, suhtleb naaberriikide sama eriala spetsialistidega ja on igati avatud kõigele, mis valdkonda edasi viib. 

Kokkuvõttes on põllumajandus lisaks strateegiline majandusharu, kus eluks vajalik toit toodetakse kohapeal, meie rikkalikust taimelauast. Moodsalt väljendudes pakub põllumajandus võimalust ennast parimas mõttes teostada.

Tagasi üles