Salapärased tühimikud Saaremaa metsades

Matkalised Nõmjala metsalagendikul.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Laimjala loodussõprade seltsi kevadpühamatkast osavõtjad nägid keset metsa asuvat lagendikku, kus puud millegipärast kasvada ei taha.

Matka korraldaja Kaja Sepp rääkis, et Nõmjalas Allika niidi lähedal asuv paarikümnemeetrise läbimõõduga ala püsib visalt puudest lagedana, ehkki seda pole teadupärast pikki aastaid niidetud. Plats keeldub puid kandmast, samas viitavad seal igal aastal kasvavad suured nõgesed rammusale mullale.

Kaja teab allikate naabruses asuvat tühja ümara kujuga platsi juba lapsepõlvest, kuid pole selle puude puudumise saladusele jälile saanud. Tema palvel asja uudistamas käinud arheoloogid on ka välistanud, et lagendikule kukkunuks kunagi minevikus meteoriiditükk. “Nad arvasid, et äkki on see mõni vana järvepõhi, aga minu meelest on see üsna kõrge ja kuiv võrreldes teiste kohtadega,” tõdes Kaja Sepp.

Kunagine metskonnaülem, metsafirma Reta Puit osanik Rein Kirst ütles, et ka tema on oma elu jooksul mõne sarnase platsiga kokku puutunud. Kaks neist pärinevad ajast, mil Rein noore mehena Kuusnõmmes metsaülema ametit pidas. Aastakümneid metsas töötanud vanemad kolleegid pidasid nendele platsidele istutamist mõttetuks ega osanud samas puude kidumist neil aladel põhjendada.

Reinu kolmas tühi plats asub Laimjala lähedal Reta Puidu metsamaal. Umbes 30-meetrise läbimõõduga platsilt leiab küll mõne äbariku põõsa, aga normaalset puudekasvu seal ei ole. Ka aastakümneid platsi ümbritsenud kasemets pole tühimikule teed leidnud. Seitse-kaheksa aastat tagasi laskis Rein prooviks platsi kuuski täis istutada, aga mitte üks puu ei jäänud kasvama.

Ühelegi uuringule toetumata pakub Rein Kirst, et puude kasvuraskusi neil platsidel põhjustavad putukad, näiteks maipõrnikad, kelle vastsed elavad mitu aastat mullas ja söövad taimede juuri. Kuna plats ei ole ülemäära niiske, siis maipõrnikale võib see sobida küll. “Olen vahel mõelnud, et võtaks labida kaasa ja kukuks seal kaevama, et kas neid tõukusid on tõesti nii palju,” lausus Kirst. 

Eesti üks paremaid taimetundjaid Toomas Kukk ütles, et puud ei pruugi kasvama minna näiteks sellises madalamas kohas, kus kevadel on pikalt vesine või pikalt külm. “Ega seda temperatuuri ei käi seal ju keegi mõõtmas, aga külm takistab taimede kasvu,” selgitas Kukk. “Muidugi võib olla ka putukaid, kes platsi puhtaks söövad,” lisas ta.

Saaremaa taimestiku uurija Mari Reitalu tõi aga näite Viidumäelt,kus Kivesselja metsas paari hektari suurusel alal  puid napib ning needki on madalad ja kõverikud. Pealtnäha anomaalsel alal võib puude kasvamist pärssida õhukese mullakihi all peituv suur rändkivide kogum.

Tagasi üles