Tänasest lehest võib lugeda, mida arvavad elust Saaremaa vallas endise Pihtla valla elanikud. Kui nende jutt paari lausega kokku võtta, siis pole aastaga muutunud suurt midagi. Ei ole saabunud õnne õuele ega ka midagi hullemaks pööranud. Ikka ise pead tööd tegema ja hoolitsema oma toimetuleku eest. Nagu enne, nii ka edaspidi.
Kui elutähtsad teenused inimestest veel kaugemale ei koli ja teid korralikult hooldatakse, võib maal elada küll.
Vallaaparaadiga on suurel osal maainimestel kokkupuuteid (ka varem olnud) vähe või puuduvad need sootuks. Ometi lisab kindlustunnet see, et osavaldadesse on jäetud teenuskeskused – peaasi, et neid ei kaotataks. Töötavad seal ju inimesed, kes kohalikke olusid teavad ning mure korral aidata oskavad või vähemasti püüavad.
Kuressaares mitme erineva maja peale laialijagatud vallaametnikud jäävad ääremaa elanike jaoks paraku liiga kõrgeks ja kaugeks. Kui pole just hädasti tarvis “suure vallaga” asju ajada, küllap saab hakkama niisamagi.