Markus Toomsalu: Elu tuum-, kärg- või hoopis hargperes

Markus Toomsalu Foto: Erakogu

“Tänapäeva perekonnatüüpide osas on pilt üsna kirev. Millistesse perekonnatüüpidesse kuuluvad aga need pered, kus on kasvanud praegused noored?” küsib  Saaremaa ühisgümnaasiumi värske vilistlane Markus Toomsalu.

Igapäevaelus võib inimene unustada, kui tähtis on perekond, mida see talle pakub ja milliseid pingutusi see nõuab, et kodus valitseks harmooniline õhkkond. Pere igal liikmel tuleb täita  kindlat rolli – ainult nii toimib perekond hästi ja igaüks leiab sellest vajadusel tuge.

Perre sündivad lapsed ei ole kaitstud perekonnavormi muutumise eest – kas vanemate lahkumineku, lahutuse või surma tõttu. Umbes kuuendik naistest kasvatab last üksik-emana. Samas ei pruugi vanem jääda üksikuks lapse täiskasvanuks saamiseni, kordusabielud või uued kooselud võivad perekonnatüüpi muuta.

Euroopas on perekonnasuhted ja struktuur muutunud viimase mõnekümne aastaga rohkem kui varem sajandite jooksul. Statistikat vaadates võib arvata, et tuumperekonnad on perevormide mitmekesisuse tõustes vähemusse jäämas. Valdav tüüp on siiski veel tuumperekond, kuid aastatega on muutunud kooselu mõiste defineerimine.

Tänapäeva peretüübid

Millised siis on tänapäeva peremudelid? Pilt on kirju. Lisaks traditsioonilisele tuumperele on ju teisigi perekonnatüüpe: üksikvanemaga perekond, kärgpere, hargpere ning samasooliste vanematega pered.

Tuumperekond – statistiku ja rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiidu selgituse kohaselt nimetatakse just nii kooseluvormi, mille moodustavad kas abikaasad või elukaaslased ja nende üks või mitu alaealist last. Seejuures ei ole tegemist rohkem kui kahe sugupõlvega.

Üksikvanemaga peremudel koosneb kas isast või emast koos lapse või lastega. Üksikvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või kooselu lõpetanu.

Kärgpere on aga selline perekonnatüüp, kus vähemalt ühel täiskasvanud liikmel on varem olnud tuumperekond. Traditsiooniline kärgpere koosneb eri soost täiskasvanutest, kel on lapsi, aga kõik lapsed pole ühised. Korduskooselus saab vähemalt üks vanematest kasuvanemaks.

Mis on aga hargpere? Eesti keele sihtasutus defineerib hargmaist peret niisuguse perekonnana, mille liikmed elavad vähemalt osa ajast eraldi riikides, ent hoiavad siiski üle riigipiiride kokku ja toetavad üksteist.

Eestis seni üsna käsitlemata teema on samasooliste vanematega pered, kus lapsel on kaks isa või siis kaks ema.

Väheuuritud teema

Millistesse perekonnatüüpidesse kuuluvad aga need pered, kus on kasvanud praegused noored? Teema tundus põnev – pole seda ju varem kuigi palju uuritud. Seda enam, et meedias analüüsitakse tihti, miks pered koos ei püsi.

Ma ise olen kasvanud tuumperekonnas. Et teada saada, missuguses perekonnamudelis on aga sirgunud mu eakaaslased, keskendusin oma uurimistöös lennukaaslaste, Saaremaa ühisgümnaasiumi 12. klasside õpilaste – nüüdseks juba vilistlaste – perekonnatüüpide uurimisele. 

Viisin oma lennukaaslaste seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada õpilaste perekonnatüüpide võimalik muutumine algklassidest gümnaasiumi lõpuni ning teha kindlaks kõige rohkem esindatud perekonnatüüp õpilaste seas.

Küsitluses osales 53 õpilast, kellest 24 olid noormehed ja 29 neiud. 

Enamus – 43 õpilast – kuulus endiselt samasugusesse perekonda kui algklassides, ülejäänute perekonnatüüp oli aga muutunud, peamiselt tuumperekonnast üksikvanemaga pereks.”

Vastustest selgub, et valdav peremudel on siiski tuumperekond, millesse kuulus 35 õpilast. Üksikvanemaga peresid oli kokku üheksa ja kärgperesid viis. Suurperre kuulus kaks õpilast. 

Enamus – 43 õpilast – kuulus endiselt samasugusesse perekonda kui algklassides, ülejäänute perekonnatüüp oli aga muutunud, peamiselt tuumperekonnast üksikvanemaga pereks. Peamise põhjusena toodi välja vanemate lahutus. Mõned vastajad ei soovinud põhjust kommenteerida.

Ühe õpilase tuumperekonnast sai suurpere seoses vanaema haigestumisega, ühe õpilase kärgperest sai aga tuumperekond, sest poolõed ja -vennad kolisid kodust ära. 

Tuumpered püsivad koos

Kuigi peremudeleid on tänapäeval erinevaid, sai mu hüpotees – et kõige levinum perekonnatüüp SÜG-i 101. lennus on tuumperekond – kinnitust. Mis mind üllatas, oli aga teiste peremudelite suur osakaal.

Kuna ühiskond on pidevas muutumises ja lahutused pole enam ebatavalised, kasvab üksikvanemaga perede osakaal. Siiski püsivad ka tuumpered koos – paljude õpilaste vastustest sai ju järeldada, et 12 aasta jooksul on nende perekonnatüüp püsinud samasugusena. Sellest, et kõik tuumperedesse kuuluvad vastanud on kindlad, et nende perekonnatüüp gümnaasiumi lõpuks ei muutu, saab järeldada, et õpilased ei kahtle oma perekonna püsivuses.

Ma ise leian, et peremudelite teemat võiks taas uurida 5–10 aasta pärast, et näha, kas ja kuidas on ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutanud perekonnatüüpe.