PERSOON - Jaan Jalakas: kuidas elukene veeres

PÕNEVIK: Endine meremees ja firmajuht Jaan Jalakas on kirjutanud raamatu oma perest, kodulinnast, töödest-tegemistest, töö- ja turismireisidest.

FOTO: Egon Ligi / Saarte Hääl

“40-nda aasta talv oli Eestis väga külm. Tol aastal sündiski Eesti külmarekord, mis oli registreeritud Jõgeval 17. jaanuaril – 43,5 kraadi. Isegi Saaremaal olevat külma olnud 40 kraadi lähedal. Ema on hiljem korduvalt meenutanud, kuidas minu isa, Jalaka Mihkel, nagu teda kutsuti, tuli üle Tori silla üks tekkimähitud pamp kahe käe peal nagu puuhalg. See pamp olin mina,” kirjeldab samal aastal küünlakuu viiendal päeval sündinud Jaan Jalakas emalt kuuldut äsja trükist ilmunud enam kui 300-leheküljelises raamatus “Kuidas elukene veeres”.

Tellijale Tellijale

JAAN JALAKAS

Sündinud 5. veebruaril 1940 Kuressaares

HARIDUS
• Kingissepa Viktor Kingissepa nim Keskkool (SÜG)
• Leningradi adm Makarovi nim Kõrgem Insenertehniline Merekool cum laude

TÖÖ
• Kingissepa Vetelpääste Post 1956–1958
• Laevamehaanik Eesti Merelaevanduse laevadel 1964
• Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis: alustanud laevamehaanikuna; siis laevastiku mehaanik-juhendaja; peadirektori asetäitja tootmise alal 1965–1988
• Nõukogude-Soome (hiljem Eesti-Soome) ühisettevõte ESVA 1988–1999
• Tallink: vanemmehaanik reisilaevadel 2001–2003

PEREKOND
• Abielus, poeg ja kaks lapselast

HOBID
• Ujumine, jooksmine, kirjandus 

Tori linnaosas, mere külje all elanud ja kasvanud Jaani mängumaadeks said Tori jõe ümbrus ja mererand Kuressaare jahtklubi juures. Tavatsetakse öelda, et veri ajab rähnipoja puu otsa ning küllap mere mühin, sillerdavad lained ja avarad veteväljad tõmbavad rannas kasvanud poisse avastama uusi maid ja randu.

Tagasi üles
Back