Ablas hiigelhüljes õgis end mõrras surnuks

SAJAD KILOD PAADI PÕHJAS: Priit Rahnel lootis saada mõrrast korraliku kalasaagi, leidis aga hoopis suure surnud hülge. Foto: Gunnar Siiner

Kutseline kalur Priit Rahnel leidis neljapäeval Sutu lahes olevast mõrrast hiiglasliku hallhülge, kes oli ennast kalast täis söönud, mõrda kinni jäänud ja ära uppunud.

“Alguses oli suur üllatus, mõtlesin, et kus täna on ikka kala mõrras. Nii raske oli, et kurat, ei jaksanud üles tõmmata,” rääkis Upa mees Rahnel Saarte Häälele neljapäevasest kalapüügist. Siis aga hakkas paistma hirmsuure mere-eluka saba ja kalamehe rõõm pöördus kurvastuseks. Vähe sellest, et suur hüljes oli püünise kalast täiesti tühjaks söönud – loom oli seal ringi viseldes ka kogu sisu ära lõhkunud. “Mõrd tuleb välja tuua,” sedastas Rahnel. Hüljes ise enam mõrrast välja ei pääsenud, jäi hapnikupuudusse ja uppus.

Kalamees rääkis, et on varem näinud tavaliselt kevade poole mõrras noori ja väikseid hülgeid. Nii suured, täiskasvanud loomad mõrda sisse ei lähe, vaid rapivad seda pigem väljastpoolt. “Ei tea, mis sellel pähe tuli, ju nälg nii suur oli.”

Hülge laibaga ei olnud kalamehel muud teha, kui viia sügavamasse vette ja üle parda visata. Kui palju ablas hüljes kaalus, ei osanud Rahnel täpselt öelda, sest merel polnud teda millegagi kaaluda. Pakkus, et 300-400 kilo vahel võis olla. 

Kalamehed ja neid esindavad organisatsioonid peavad hallhülgeid vaenlaseks, sest nende populatsioon on jõudsalt kasvanud ja nad on kaluritele otsesed konkurendid. Keskkonna-

agentuuri 2018. aasta ulukiseire aruandes on toodud, et hallhülge arvukus on pikemat aega tõusutrendis.  Sellest hoolimata on Eesti hallhülge kaitse tegevuskavas kokku lepitud, et küttimismaht määratakse kuni 1% loendatud isenditest. 2018. aastal loendati Eesti vete lesilates hallhülgeid 5882, millest tulenev küttimismaht on sel aastal 58 isendit. Samas on probleem selles, et keegi neid tegelikult küttida ei taha. Eelmisel aastal lubati küttida 37 hüljest, lasti aga vaid 19 looma.   

Sestap tõdevad 2018. aasta ulukiseire aruande autorid Rauno Veeroja ja Peep Männil, et kuigi hallhülge populatsioon kannataks seisundit halvendamata märksa kõrgemat küttimissurvet, ei ole senist küttimishuvi ja võimekust arvestades vaja küttimismahtu muuta. 

Loendusandmete järgi kasvas seega hülgepopulatsioon Eesti vetes ühe aastaga paari tuhande võrra ja lubatud küttimiskvooti ei täideta. Saarte Kalanduse tegevjuhi Heino Vipi sõnul käis ta hiljuti õppereisil Islandil, kus samuti ähvardas kalureid hüljeste pealetung. Seal võeti kasutusele radikaalsed meetmed ja taastati looduslik tasakaal.

“Eestis on asja aina uuritud, antud teadlastele raha, aga mina arvan, et targem oleks uuringud fokusseerida sellele, kui kaua meil veel meres kala jagub,” selgitas Vipp. “Oleks hoopis tähtsam teada saada, kuidas päästa meie kalavarud hülge käest, mitte tegelda pseudoprobleemidega.” Vipp tõdes, et pidev jutt uuringutest ja soovitus kahjustustest teatada on kalameestel ammu kopsu üle maksa ajanud. 

“Sellest ei ole 30 aastat olnud tolku mitte midagi kalamehele,” rääkis Vipp. “Üks asi on teadlaste teadmine nende (hüljeste – toim) tekitatud kahjudest, hoopis teine on aga kalurite reaalne kahju – lõhub püünised, sööb kala ära ja kolmandaks hirmutab kala minema.”