Kas autokeeld suretab Kuressaare kesklinna?

Saarte Hääl
Copy
Kuressaare kesklinn
Kuressaare kesklinn Foto: Anette Sannik/Saarte Hääl

"Täna just kahe ettevõtjaga kohtudes oli selge sõnum, et kui tahate näha, kuidas kiiresti ühe linna mingit piirkonda välja suretada, siis pange seal liiklus kinni," ütleb vallavanem Madis Kallas kesklinna võimaliku autoliikluseks sulgemise kohta. 

Kadi raadio "Saaremaa tunnis" rääkisid vallavanem Madis Kallas ja abivallavanem Jaan Leivategija saatejuht Tõnis Kipperiga Kuressaare kesklinna parkimiskorraldusest, mis viimastel nädalatel teravalt päevakorrale on kerkinud.

Tõnis Kipper: Liiklus on kunagi olnud kinni nädalavahetustel ja suvekuudel, keegi pole välja surnud. On seda üldse kaalutud?

Foto: ARHIIV

Madis Kallas: Projektiga hakkasime tegelema 2014. aastal ja algusfaasis käis laualt läbi küsimus, kas lähtetingimustesse panna sisse, et kesklinn peab olema mingil perioodil suletud või üldse suletud.

Siis lepiti kokku, et kesklinn peab olema autoliikluseks avatud ja kogu projekt ehitati sellest kontseptsioonist lähtudes üles.

Mis ei tähenda, et koos ettevõtjatega vaatame projekti peale valmimist uuesti üle ja näeme, et midagi on mõistlik teha teistmoodi. Kas kahe suuna asemel ühesuunaline liiklus suvekuudel või ongi kogu kesklinn suletud.

Aga see saab tulla üksnes kooskõlastatult kesklinna ettevõtjatega ja pindade omanikega. Vastasel korral oleksid vedanud neid alt, sest nemad andsid allkirja sellele projektile, kui läksime sellega EASi rahastust küsima.

Tõnis Kipper: Selle kõigega on üsna tihedalt seotud avaliku parkla otsingud. See koht on nüüd leitud?

Jaan Leivategija
Jaan Leivategija Foto: Arhiiv

Jaan Leivategija: Ütleme nii, et täna on meedia ajas ette tõtanud. Üks võimalikke kohti on leitud [Garnisoni 15], aga me ei ole lõplikku otsust vastu võtnud. Tuleb vaadata ja hinnata, mida see kaasa toob.

Aga pahandus on püsti juba tõesti. Selge, et igaühel on ärihuvi pakkumist tehes. Ja kui kellelegi teisele tehakse ettepanek läbi rääkida, siis see riivab teist majandushuvi nii tugevalt, et tulebki pahandus.

Tõnis Kipper: Mis olid otsuse tegemise juures kõige olulisemad kaalukeeled?

Jaan Leivategija: Peaks minema selle juurde, mis oli konkursi eesmärk – vaja on täiendavaid parkimiskohti. See teadmine tekkis sellest, kui bussijaama juures oleva parkla omanik kevadel teatas, et nad ilmselt panevad kinnistu müüki ja sellisel juhul parkimiskohad kaovad. Planeeringu järgi võibki sinna päris suur ärihoone kerkida.

Konkurss tehtigi leevendamaks olukorda, mis tekib, kui näiteks homme pannakse plats kinni ja inimesed, kes on harjunud jätma auto bussijaama ja liikuma kuhugi bussiga või käivad sealkandis tööl. Et neil on vaja parkimiskohti, siis kesklinna piirkonnas peaks seda leidma.

Teine ooper on see, et keskväljaku ümberehitamisega kadus väljakult ka üsna mitukümmend parkimiskohta. Samas hakkab seda puudust leevendama Lossi tänava äär, kuhu talvisel perioodil tekivad projekti kohaselt parkimiskohad. Aga nii ehk teisiti probleem parkimisega on.

Kui meil pakkumised olid laual, loomulikult esimene kriteerium on alati hind. Ega raha ju igasuguste objektide alla ei ole lõpmatult võimalik panna.

Teine idee, et kui teeme parkla või omandame õiguse parkla rajamiseks, siis me räägime ikkagi uutest parkimiskohtadest, mitte olemasolevatest.

Konflikt ongi sellest, et kaubamaja tagune parkla on avalikus kasutuses kõigile. Kui nüüd esitatakse pakkumine, et võtke parkla üle ja makske seal parkimise eest tasu, see linnale mitte midagi juurde ei anna. See ei loo ühtegi täiendavat parkimiskohta, ainult kulu tekib.

Madis Kallas: Suur tänu bussijaama kõrval oleva parkla omanikele, kes on lubanud seda tasuta kasutada ilma igasuguseid nõudeid esitamata. Aga nad võivad tõesti selle homsel päeval aktiivsesse müüki panna ja siis see kaob.

Seal kadusid juba parkimiskohad toonase perearstikeskuse eest ära. Ettevõtted seal ümber ütlevad, et tuleb midagi ette võtta. Aga me ei saanud minna otse pakkuma ühele eraettevõtjale. Seal läheduses on tühje krunte veel ja see oli põhjus, miks hakkasime vähempakkumise asja aprillis ajama.

Tõnis Kipper: Võib ju soovitada, et ehitage üks suur parkimismaja ja mure murtud?

Madis Kallas: Reaalsus on see, et mingitel perioodidel on parkimiskohti vaja, võib-olla ka talvel, kui lumelükkamisega teatud parkimiskohad kaovad lume alla. Aga üldiselt näeme, et Saaremaal on väga palju neid kohti, kuhu tuleks enne investeerida kui parkimismajja.

Võib-olla hetkel, kui rahvastik kasvab ja tuleb üha rohkem külastajaid ka suvisel perioodil, see maja on aktuaalne ja peame ta kesklinna tegema. Praegu selliseid vahendeid vallal ei ole.

Tõnis Kipper: Kuressaares on kunagi olnud ka tasuline parkimine, eks sellest on ka juttu olnud. Kas see oleks mingi lahendus?

Jaan Leivategija: Nii palju kui mina mäletan, siis oli parkimise korraldamine tasulisena kallim kui tulu, mis sellest tuli. Sinna ta ilmselt kadus. Ma ei tea, kas väikelinna puhul oleks kohane hakata tasu võtma.

Eks peame arvestama, et suveperioodil on rahvast Saaremaal oluliselt rohkem kui aasta läbi tavapäraselt on, ja tippaegadel on probleemid teravamad. Ülejäänud ajal lihtsalt peab võib-olla natuke tiirutama ja otsima seda kohta.

Aga lahendusi on veel. Kesklinna väljaehitamisega võib-olla tuleks liikluskorraldust muuta. Näiteks suvekuudel on ühesuunaline, siis tuleks vaadata paralleeltänavatele, tekitada ühesuunalist liiklust. Arhitektidel on idee täiesti olemas, nad tegid esialgse visandi, kus põhimõtteliselt Kuressaare kesklinna ümbruses on võimalik tekitada 400 parkimiskohta.    

Madis Kallas: Väga palju saaks ära teha kellaga parkimisega, kus on lubatud üks tund. Kahe aastaga oleme teinud selliseid parklaid neli. Tunniga jõuad ära käia poes, kus iganes, kasvõi vallavalitsuses.

Aga see ei toimi praegu järelevalve osas, me pole suutnud leida head võtit, kuidas inimesi panna parklaid kasutama nii, et ei pargitaks terve päev, kui on lubatud tund. Kui selle saame korda, võib-olla kaob suurem kriis ära.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles