Nostalgia on tänapäeva merkantiilses maailmas muutumas üha vägevamaks turundusjõuks. Ühelt poolt seetõttu, et selles sisalduv emotsionaalne jõud sunnib inimesi raha kulutama millelegi, mida neil praktilises elus tegelikult tarvis ei ole. Või noh, ehk ikkagi on, kui arvestada nostalgiakaubast saadavat emotsionaalset laengut, rahulolu, teinekord isegi seletamatut turvatunnet.
JUHTKIRI: Praktiline nostalgia
Nostalgiakaup on hulga inimeste jaoks nagu palderjan, mis sisendab neile, et "vana hea maailm" ei ole veel päris lõplikult kadunud.
Teiselt poolt on nostalgitsejad turundajate jaoks väärtuslikud seetõttu, et nende hulgas on suur maksujõuline kliendisegment.
Need elu näinud ja teatud majandusliku kindluse saavutanud inimesed, kelle elust ometi "oleks nagu midagi puudu". Ja mõnikord täidab selle tühimiku just nimelt nostalgiaga seotu – kui soetatakse endale midagi, mida omal ajal ei olnud näiteks rahalistel põhjustel võimalik soetada.
See võib olla ühtaegu kättemaks minevikule ja keskmise sõrme näitamine tulevikule, sest vana hea on nüüdsest ainult siin ja meiega.