NEEME KORV: Läheb sõjaks. Lätiga?!

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Sel nädalal see siis juhtus. Jõustus Läti seadusandja otsus langetada kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Sest Eesti langetas juulis enda oma.

"Pidime astuma vastusamme," põhjendas Läti peaminister Arturs Krišjānis Karinš jaanipäeva eel, viidates seejuures kunagi sõlmitud aktsiisikokkuleppele Eesti võimudega. Eesti ametivend Jüri Ratas on öelnud, et mingit säherdust lepet ei ole. Leppe olemasolu pole kinnitanud ka teised Läti poliitikud. Tõtt-öelda oleks päris üllatav, kui oleks, sest aktsiisipoliitika on iga riigi siseasi. Lobitööd ühise asja ajamiseks ses kontekstis võib muidugi teha, kuid lõppeks on meil kaks parlamentaarset riiki, kus esindusdemokraatia tingimustes taolised küsimused läbi vaieldakse.

Niisiis, aktsiisisõda Lätiga. Nagu majandusilmas ebameeldivaid tülisid veel vähe oleks! 

Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kaks maailma suurimat majandusjõudu seavad vastastikku kaitsetolle. President Donald Trump säutsub midagi Twitteris läbirääkimiste või uute tingimuste osas ja börsid on hoobilt punases. Või rohelises, vastavalt uudise sisule.

Trumpil on arveid klaarida ka Euroopaga. Prantsusmaa (ja Euroopa Liit üldse) üritab päitseid pähe panna Ameerika netihiidudele nagu Facebook ja Google. Nood ajavad üle ilma kõvasti raha kokku, ilma et riigid, kus äritegevus käib, erilist maksutulu näeksid. Kuna prantslased president Emmanuel Macroni eestvõttel hiide maksudega taltsutada üritavad, ähvardab president Trump maksustada kord Euroopa autosid, kord Prantsuse veine. EL klatib jätkuvalt (sise)asju Ühendkuningriigiga. Konservatiivid valisid uueks juhiks Boris Johnsoni, see lubab igal juhul britid euroliidust minema viia, olgu või leppeta.

Nii Brexiti kui kaitsetollide loos on ühendavaks teguriks riikide omavaheline mõõduvõtt, mis ei allu sageli reeglitele ja meenutab pigem sõda. Rahvakirjanik Tammsaare on kunagi pärissõja kohta öelnud umbes nii, et ükskõik milliste ideaalide nimel lahingusse minnakse, lõpptulemus on ikkagi primitiivne vägivald, tragöödia kõigi osapoolte jaoks. Minu meelest klapib see ka praegusaja majandussõdade kohta.

Võtame või sellesama aktsiiside "võidurelvastumise". Kindlasti toob vastastikune vähempakkumine kaasa liiklussurmi, tervisekahju ja suurendab mitmesuguseid sotsiaalseid probleeme.

Lõunanaabrite ametnikud on välja rehkendanud, et 1. juulist jõustunud aktsiisilangetus Eestis röövib Läti eelarvest 92 miljonit eurot, nende enda maksuleevendus toob miinust 32 miljonit. Seega jäädakse kokkuvõttes plussi. 

Eesti aktsiisilangetuse seaduse seletuskirjas öeldakse mõju kohta järgmist: "Mõju majandusele ei ole oluline, kuid aitab kaasa Läti piirikaubanduse ohjeldamisele ning toetab turismi Eesti põhjapiiril." Läti piirikaubandus peaks muu alkoholi osas vähenema 80% ja õlle puhul 45%. Põhjapiiril oleks kasvunumbrid vastavalt 35% ja 20%. Sisetarbimisele ennustatakse kuni viieprotsendist kasvu. Ehk siis – vahest toovad soomlased tagasi osa kaotsi läinud kümnetest miljonitest eurodest. On tehtud ka arvutusi, mis viitavad seoses müügimahu kasvuga käibemaksu suurenemisele. 

Tegelikult mõjutab siin hinnast isegi rohkem inimeste suhtumine, mis kujundab hoiakuid. Kardetavasti on Lätis käimise inerts suurem kui prognoosid näitavad, sest inimesed on avastanud, et lisaks soodsale alkoholile on Lätis muudki huvitavat kaupa (IKEA!), söögikohti ja vaatamisväärsusi.