Seppade ühendus kingib Kuressaarele rattahoidja

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
ÜHISTÖÖ: Kus ühistööna valmiv sepis avalikkust teenima hakkab, ei olnud eile veel lõplikult selge, aga esimesena pakutakse seda kindlasti Saaremaa muuseumile lossihoovi paigutamiseks.
ÜHISTÖÖ: Kus ühistööna valmiv sepis avalikkust teenima hakkab, ei olnud eile veel lõplikult selge, aga esimesena pakutakse seda kindlasti Saaremaa muuseumile lossihoovi paigutamiseks. Foto: Kai Hermann

Eile Kuressaare lossihoovis alanud Eesti seppade ühenduse kokkutuleku ajal valmib ühistööna sepistatud lasipuu, mida saab tarvitada nii hobuste kinnitamiseks kui ka rattahoidjana.

Kokkutuleku korraldaja Joonas Kiri ütles Saarte Häälele, et lasipuu mõte tuli kuidagi iseenesest ja haakub ühenduse 25. aastapäevaga, mille puhul Narvale tehti samuti lasipuu. 

Ühenduse kokkutulekul osalevad sepad Eestist, Soomest, samuti oodatakse külalisi Lätist, Leedust, Ukrainast. Kiri sõnul ongi eesmärk muuta üritus rahvusvaheliseks ning tuua Kuressaare merepäevade ajaks ka lossihoovi melu ja tegevust. 

Eile uudistas lossihoovis toimuvat ka vabakutseline fotograaf Jun Ishikura Jaapanist. Temal on käsil põnev fotoprojekt, mille käigus tahab ta üles pildistada kõikide maailma riikide sepad. Seitse aastat tagasi Eestis alguse saanud ettevõtmine on Ishikura praeguseks viinud üheteistkümnesse Euroopa ja nelja Aasia riiki, lisaks Ameerika Ühendriikidesse, kus ta on külastanud kokku 120 sepikoda.

Vabakutseline fotograaf Jun Ishikura Jaapanist.
Vabakutseline fotograaf Jun Ishikura Jaapanist. Foto: SH

Seninähtu põhjal tõi fotograaf näiteks Aasia ja Euroopa sepikodade erinevuse kohta välja selle, et Aasia sepad valmistavad enamasti erinevaid töö- ja terariistu. Selliseid sise- ja väliskujunduselemente ning muud n-ö ebapraktilist, nagu meisterdavad meie sepad, Aasia sepikodades üldjuhul ei tehta.

Ishikura tõdes, et sepakunst on kõikide kultuuride ja nende arengu olulisemaid alustalasid ja ilma seppadeta ei oleks meie maailm täna selline, nagu ta on. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles