Minister Kingo jättis Antarktika reisi rahast ilma
Lisatud meremuuseumi kommentaar

Admiral Bellingshausen.

FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo (EKRE) tühistas eelmise valitsuse otsuse eraldada Antarktika200 ekspeditsioonile 70 000 eurot, mis oli mõeldud turunduskuludeks või seminaride korraldamiseks.

Eesti Ekspressi andmeil on põhjenduseks toodud, et riigil on vaja kulusid kärpida ja kui rikkad ärimehed tahavad kuhugi reisida, siis saavad nad seda vabalt teha oma raha eest.

Saarte Häälele antud ametlikus kommentaaris jäädi veidi tagasihoidlikumaks ning minister põhjendas raha äravõtmist sellega, et Eesti tutvustamist tuleb teha süstematiseeritult. 

"Peame läbi kaaluma, kas iga tegevus on meile tingimata oluline ning millisel toetusel on suurem mõju," märkis ta.
 

Minister märkis ka, et selline rahalise toetuse küsimine riigilt ei olnud kooskõlas EAS raha eraldamise reeglitega. "Minu soov on, et EASil oleks usaldusväärne maine ettevõtjate silmis, mille alla käib ka läbipaistev projektide rahastamine," sedastas minister Kingo.

Norrast Shetlandi saarele teel oleva Admiral Bellingshauseni pardalt andis Saarte Häälele kommentaari ka ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli

Ta soovitas meenutada, et selle ekspeditsiooni idee sündis mitte ettevõtjate või teadlaste või rändurite peades, vaid riiklikes struktuurides, kes kutsusid ettevõtjad asja läbi viima.

"Kui ettevõtjad tahtnuks lihtsalt reisida, siis poleks meile seda suurt organiseerimistööd kõigi nende teadusfoorumitega üldse vaja," ütles ta. 

Kogu asja eesmärk on Pruuli sõnul ju Eesti maine tõstmine maailmas. "On üsna loomulik, et sel puhul peaks ka riik oma maine kujundamise eest kuigipalju maksma. Õnneks on reisil piisavalt eraisikutest ja erafirmadest toetajaid, sõit seisma ei jää, küll aga oleme tühistanud enamiku Eestit tutvustavate ürituste plaane Lõuna-Ameerikas," ütles ta, viidates, et riigi toetusest ilmajäämine avaldab ekspeditsioonile oma mõju.

Eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen seilab Kroonlinnast Antarktikasse, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gott-lieb von Bellingshauseni poolt. Laev lahkus pidulikult Roomassaarest ning laeva kaptenid ja mitu meeskonnaliiget on saarlased.

KOMMENTAAR 
EASi toetuse kärpimine sunnib rihma koomale

Populaarteadusliku retke korraldab Eesti meremuuseum koostöös mittetulundusühinguga Thetis Ekspeditsioonid, et meenutada Antarktise avastamist Saaremaalt pärit admirali von Bellingshauseni poolt 200 aastat tagasi.

Varakevadel esitas Eesti meremuuseum majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile mereretke kava koos rahastustaotlusega. Taotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele oli seotud mitme foorumi ja seminari korraldamisega erinevates sadamates.

Aprilli alguses kirjutas minister Rene Tammist alla käskkirja toetuse määramise kohta, mis andis ühtlasi ka volitused EASile sihtfinantseeringu vahendamiseks ja muuseumiga projekti "Antarktika 200" kahepoolse lepingu ettevalmistamiseks.

Sellest tulenevalt hakati organiseerima üritusi, mis täidaksid reisi eesmärki – populariseerida Eesti mereajalugu ja siit pärit meresõitjaid, samuti tänapäevast merendusega seotud teadustööd ja selle tegijaid ning seeläbi tutvustada maailmas ka Eestit.

Reisi käigus on juba toimunud või toimuvad seminarid, foorumid, näitused, kunstiüritused Kroonlinnas, Kaliningradis, Kielis, Kopenhaagenis, Göteborgis, Oslos, Londonis, Brestis. On räägitud polaarajaloost, Eestist, kliimaprobleemidest ja paljust muust.

Nendel üritustel on osalenud eesti ja muu maailma teadlased ja merendustegelased, kelle kohaletuleku, esinemise jm kulud peaksime korraldajatena katma. Õla on selleks hetkel alla pannud lisaks ettevõtjatele ka kultuuriministeerium, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti saatkonnad sihtriikides, kuid edasistes plaanides peame korrektiive tegema.

5. juulil ehk mõni päev enne ekspeditsiooni algust teatati meremuuseumile, et minister Kert Kingo võttis tagasi eelmise ministri Rene Tammisti poolt ühepoolselt allkirjastatud sihtotstarbelise toetuse otsuse. Põhjusena nimetati, et EAS saab projekte toetada taotlusvoorude alusel, kus kõigil taotlejatel on võrdsed võimalused ja ühesed hindamiskriteeriumid.

Tagasi üles