Põle sie sui viel pooleskid otsas mitte. Ehkkid sii pooltsen nädalt tagasi sai küll korra juba arvatud, et nie lapsed tuleks ikka poolest augustist vähemaste kuoli suata ja siis suaksid poolest maist priiks. Et siis oo kenad suised ja soajad ilmad, nüid juba kisub viluks. Aga neh, laupa sial Külasema pidus olli tunda, et sügis ikka alles kaugel.
Kena pidu olli. Neh, et Külasema küla sai siis 450 vuastad vanaks. Ikka teist niipalju viel! Vanamad inimesed ikka sedaviisi soovivad vahest üheteesele. Ma sial mõtlesi ja arutasi isekeskis, et vuata nii vana küla ja taal oo kõik olemas kua nüidseks. Oma süda oo, sie oo külakoda, mise juures suurem pidu maha pieti ja küla iesotsas oo oma kivi, vuasta nummer kenaste pial. Ja kis rehkenda viisib, suab 450 vuastad kokku küll. Ja selle kivi juures oo irmus kena küla kõege vängemaid kujusid meenuta ja ää nimeta. Ja oo omad inimesed. Nii kenaste ollid perete järges üheteese käest kindi ja tulligid välja päris oma küla kett sedaviisi, sial kianulise külavahetie pial. Uhke olli vuadata!
Ja aitüma teitele, Sepa-Hansu Malle ja Silla Mall ja kõik teesed kua, kis rakenda viisisid jälle. Ja oidke ikka ennassimi ja oma kenad munukest Külasema küla kua.
Sie riede, kolmekümnendal, siis oo Liival talutoedu laat. Puru värski värk! Müiasse nõukest söömaraami, mis oo otse põllalt tuln ja põle suri E-sid ja tia mis muid tähtesid sihest täis mitte. Kesk-
omingust akatse pihta, ühestteistmest, ja lõunaks juba lõpetatse ää. Nõnna et kis värskid kaupa tahab, siis selle kahe tunni sihes piaks katsuma ikka Liiva linnas reisu ää köia. Sie oo siis riede, neh.
Ja laupa, viimase augustikuu pääva õhta, tihasse randas jälle muinastulesid. Neid oo ikka Muhus oln ja ikka änam kut üks igavuasta. Ega sedakorda põle kua teistmuodi mitte. Sedakorda pidada muinastulede aegas otsitama uusi mõttid järgmise suure laulupidu jäuks. Juu neid levab kua. Mere jaares tuleb üldse kenasid mõttid pähä vahest.
Ja siis oogid juba mihklikuu käe. Sedakorda akkab kuu pihta pühabe. Ja Muhus oo selletaudi lastel üks päe priiust rohkem käe. Kuoli minnasse esmasbe, teese septembri omingu, poole ühessast. Ja ikka oodetse jälle, et kis suab, oleks rahvariides jälle. Siis suab kenasid kirjusid ja erkusid pilta tiha. Neh, pildistajamies oo massinaga latsis.
Neh, et olge siis ikka munuksed!