JUHTKIRI: Meie aja kangelased

Pääste.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Sõna "päästjad" seostub paljudele meist esmajoones vaprate meestega, kes tulekahju korral punavalge tuletõrjeautoga kohale sõidavad ja leekidega võitlema asuvad. Tänapäeva päästjad on aga palju enamat kui vaid pritsumehed elik tuletõrjujad.

Päästja on see, kes tuleb appi ka teistes hädaolukordades. Kui liiklusõnnetusse sattunud inimesed peab  autodest välja aitama. Kui keskkonda ohustav reostus tuleb kiiresti likvideerida. Kui keegi on kogemata sügavasse auku kukkunud või end rõdule sulgenud.

Või siis veenab ta kedagi enesetapust loobuma – nii nagu seda tegi Kihelkonna komando päästja Mihkel Raud.

Ja alati ei pruugi hädaline, keda päästjad avitavad, olla inimene. Olgu see korstnasse kinni jäänud kakk, linnatänavale sattunud põder või keset liikluskeerist turvalist pelgupaika otsiv pardipere – päästjad aitavad ka karvaseid ja sulelisi.

Seda, et päästjate nigelavõitu palgad ei ole vääriline tasu raske ja vastutusrikka töö eest, on räägitud aastaid. Õnneks siiski jätkub neid, kes on oma ametile truuks jäänud. Sest seda tööd ei tehta raha pärast, vaid soovist aidata.

Muidugi ei pea kellegi aitamiseks või päästmiseks olema tingimata elukutseline või vabatahtlikust päästja. Aidata saab igaüks, kel süda õiges kohas ning vajalikud teadmised-oskused olemas. Just nii, nagu tegi saarlane Olari Malk, tuues elule tagasi inimese, keda oli liikluses tabanud terviserike.

Tagasi üles