JUHTKIRI: Rätsep jões, käärid käes

Vähk.

FOTO: Lauri Kulpsoo

"Vähk, vennike, urkast! Must mees, kõrkjast!" Nõnda tuli hüüda, et vägev vähk jõest välja tuleks ja kutsuja soovi täidaks. Räägib ju nii Eesti rahva ennemuistsete juttude hulka kuuluv lugu vägevast vähist ja ahnest naisest, kellele vähilt saadud hüvedest ometi ei piisanud.

Kuigi tänapäeval sääraseid imelugusid ei sünni, on kõrkjas elunev must sõrgadega vennike ometi hinnatud tegelane. Vähemasti nende seas, kel vähi hõrk liha mokka mööda. Igaüks paraku selle delikatessiga maiustada ei saa, sest vähki tohib püüda vaid see, kel luba olemas. Kuna lubasid antakse välja vaid piiratud hulgal, jääb osa soovijaid pika ninaga. 

On neid, kes sellega lepivad, ja paraku neidki, kes inspektoritele vahele jääda riskides ikkagi sammud vähijõe poole seavad. Ja osa vähiliha ihalejatest ei püüagi luba hankida. Kui vähipüüki aga ei piirataks, küllap oleks juba kõik Saaremaa jõed neist sõralistest vennikestest tühjaks püütud. Ning hõrgult mekkinud vähiliha üksnes kaunis mälestus.

Kui palju oleks siis enam neid, kes mõistatusele "Läheb vette – must, tuleb välja – punane?" vastust teaks. 

Tagasi üles