/nginx/o/2019/09/11/12549334t1h97c3.jpg)
Kunagise Kuressaare linnapea, rahandus- ja majandusinimesena tuntud Urmas Treieli saamine Saaremaa vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna juhiks oli üllatus. Ta ise on seda meelt, et väljastpoolt süsteemi tulevad inimesed on valdkonna arengus kasuks.
Töötate kabinetis, mille seinal, tõsi, teisel pool seina, on teie oma pilt. Tähistamaks seda, et te 14 aastat tagasi olite linnapea. Kas see paneb oma töökohale teistmoodi vaatama või töötama? Omavalitsus on ju ikka omavalitsus.
See tuletab meelde ja annab teadmise, milline möll siin majas käib, kui suured on koormused ja pinged. Siin töötavad inimesed vastutavad ju kogukonna ees, mis tähendab, et igaüks võib ligi astuda ja öelda, mida ta asjast arvab. Sa muutud avaliku elu tegelaseks, ükstapuha kes sa siin majas oled. Varem sain nautida sellist elu, et ma olen vaba mees. Meil on ka kaks tublit lehte, mis võimendab huvi veelgi. Kõik see oli kindlasti üks asi, mis hoidis mind selle otsuse tegemisest eemal.
Räägime veidi veel minevikust. Miks te omal ajal ei tahtnud pärast valimisi linnapeana jätkata?
Mul on selline tsükkel, et viie aastaga saavad ideed realiseeritud. Linnapea oli poliitiline ametikoht, mille ma võtsin vastu, kui Jaanus Tamkivi läks riigikogusse (Urmas Treiel oli enne seda Kuressaare abilinnapea – R. V.).
Ma kandideerisin ka valimistel, aga andsin varakult teada, et ma ei jätka. Arvasin, et olin ennast piisavalt tutvustanud ja mulle tuleb pakkumisi erasektorist. Tuligi kolm väga tõsiseltvõetavat pakkumist ja üks oli neist Vjatšeslav Leedo oma, et tule teeme parvlaevaühenduse korda. See kõnetas mind.
Siis loobusin ka linnavolikogu liikme kohast. Ma ei ole seda kordagi kahetsenud, sest ma ei tunne ennast avaliku elu tegelasena hästi. Avalikel üritustel olemine ja kõnelemine on minu jaoks pigem selline sund.
Nüüd juhite vallavalitsuses haridus- ja noorsootööd, olles täiesti teise eriala inimene. Millised olid teie enda jaoks mõtted, mis panid selle kasuks otsustama?
Esmalt keeldusin kaks korda kandideerimast, kuigi abivallavanem Helle Kahm rääkis sellest minuga. Teemal kaasa rääkida oskasin ja vestlused olid huvitavad. Kolmandal korral palus Helle mul veidi tõsisemalt mõelda. Siis ma ei öelnud talle veel midagi. Järgmine päev lugesin lehest, et konkurss on tühistatud. Tingimused olid mulle täpselt sobilikud ja alles siis hakkasingi tõsiselt selle üle mõtlema.
Ei peljanud, pea ees, tundmatus kohas vette hüpata?
Seal oli mitu asja, mis selle julguse andsid. Nagu ma olen ka varem öelnud (hariduskonverentsil – R. V.), et väga oluline oli kõne oma ämmale (Orissaare teenekas pedagoog Milvi Viss – R. V.). Abikaasa poolt on meil peres neli põlve pedagooge ja teema seega kodus täiesti olemas. Üheks mõjutajaks oli minu enda sügisene taaskordne ülikooli minek. See kõik andis minu jaoks kokku kuidagi uue lähenemise.
Samuti on mulle sümpaatsed need juhid, kes lähevad erasektorist avaliku poole peale tööle. See toob minu arvates uusi tuuli väljast.
Ja kõige lõpuks arusaam, et meie laste kojutoomiseks on vaja häid ühendusi ja suurepärast haridussüsteemi. Ma ei räägi seda moe pärast, näen seda oma laste pealt, kuivõrd Saaremaalt saadud teadmised aitavad elus edasi jõuda. Samas on nüüd oluline riigigümnaasiumi tulekuga võtta pakutavast maksimum. Ühendustega on tegeletud, nüüd on võimalus anda oma panus hariduse korraldamisse. Mulle oli väga oluline, et asju saab teha pikas vaates.
Te olevat ämmale helistades öelnud, et hoia nüüd kinni – mulle pakuti üht ametikohta! Tema küsinud, kas Salme kooli direktori kohta. Oli nii?
Jah. Tema ütlemine näitas mulle, et ta ei välistaks mind sellise teemaga tegelemisel.
Salme kooli direktori kohta ikkagi ei pakutud?
Ei.
Hiljuti Salme põhikooli direktoriks saanud Kalmer Poopuuga on teil siiski sarnasus. Te kumbki pole hariduse taustaga. Kas selles valdkonnas ei peaks tegutsema pigem haridusega seotud inimesed?
Valdavalt ikka peaks nii olema. Aga mõned minu- ja Kalmeri-sugused peavad ka olema. Kaasame Kalmeri kohe ka valla arengukava töögruppi ja olen juba teinud ka külaskäigu Salme kooli. Direktor rääkis ilmekalt oma muredest ja näitas ka saavutusi, mida kooli haldamise osas tehtud on. Arutasime seal pikalt raha ja eelarve teemal. Salmel on kooli majandamise pool tugevatel alustel, see võiks igal pool selline olla. Kui on majandamise pool korras, siis on ka ju õpetajad tegelikult õnnelikud. Siis on neil töötamiseks head tingimused.
Paistab, et haridustaustaga inimesi ei ole kuskilt võtta ka. Nii osakonna kui ka Salme kooli konkursid kukkusid mitu korda läbi.
Siinsel konkursil olid minu teada ikkagi tugevad kandidaadid. Mulle öeldi, et sooviti kedagi, kes vaataks haridusruumi tervikuna ja pikas vaates.
Meie laste kojutoomiseks on vaja häid ühendusi ning suurepärast haridussüsteemi.”
Kuidas teile meie Saaremaa hariduse olukord tundub? Kas meie lapsed saavad hea koolihariduse?
See on meil super. Toon jälle oma lapsed näiteks. Kõik on saanud väga hea hariduse.
Teie lapsed käisid linnakoolis, aga kuidas hindate hariduse taset maapiirkondade kontekstis?
Haridusministeeriumi uuringud näitavad, et põhikoolijärgselt on Leisi ja Orissaare olnud eksamitulemustes kohati tugevamad. Spetsialiseerumine toimubki gümnaasiumis, põhikoolis ei maksa last rihmaks tõmmata. Hea baasi saavad nad siin igal pool alla.
Viimastel aastatel, eriti valimiste ajal, on arutletud, kui kodu lähedal peab haridus kättesaadav olema. Mõni ütleb, et kool peab olema ka siis, kui seal piirkonnas elab üks laps, teine peab vajalikuks kümmet. Kust teie jaoks piir jookseb?
Olen seda siiani kõigile öelnud, et ei saagi oma arvamust siin kohe väga välja käia, kuna hakkan töötama süsteemi kujundamisega. Lasteaedade ja algkoolide puhul on kodulähedus ülioluline.
Kas koolide paiknemise, nende arvu ja muu sellise puhul tuleb kainelt vaadata numbreid või seda, kuidas säiliks igal pool võimalikult hea kvaliteet? Isegi, kui sellele peab peale maksma.
Need kaks poolt töötavad koos. Numbrite pealt kokku hoides saame vahest kuskil mujal teha midagi palju ägedamat. Koolide toimimisel peab kvaliteet olema ühtlane.
Toon näite. Miks väikestes koolides peab nende oma personal tegelema IT-asjadega? See peaks olema tsentraalne ja suurepärase kvaliteediga. Õpetajad peavad saama keskenduda oma põhitööle.
Millised on järgmiste aastate väljakutsed, ülesanded ja ootused?
Tuulte Roosi lasteaia remont tekitab veel segadust. Siis hakkab Vanalinna kooli remont ja mõtleme selle asenduspinna peale. Järgmiseks läheb Saaremaa ühisgümnaasiumi hoone remonti.
Loomulikult on oluline riigigümnaasium, kus on võtmetähtsusega, milliseks kujuneb uus juhtkond ja kallak.
Peab üritama algatada noortele õpetajatele stipendiumi maksmise. Õpetajaskonna vananemine on reaalsus. Uusi pedagooge on vaja. 50–60 000 euroga aastas on võimalik luua 10 noore õpetaja stipendiumi.
Nagu ütlesite, siis riigigümnaasium on lähiaastate üks tähtsamaid projekte. Tagantjärele pole vist mõtet enam arutada, aga milline on olnud teie seisukoht Saaremaale riigikooli loomise osas?
Tõmban siin joone vahele, et tagasi ei vaata, vaid lähen täpselt sealt edasi, mis siiani tehtud. Isiklikult olen sellest alati hästi arvanud.
Käisin eelmisel nädalal Kuressaare gümnaasiumi ja SÜGi viimaste lendudega rääkimas. Nende sõnum oli, et noori ei tohiks halliks massiks muuta, samuti olid nad mures, et kuidas õnnestub kaks nii omanäolist kooli ühte sulatada.
Jah, eks see saab keeruline olema. Kas viia väärtused ja parimad asjad üle või tekitada nullist uued? Mina vaataks ka seda, et uus kool eristuks kogu Eestis. See on väljakutse. Ükstapuha, olgu selleks siis keskkonnaõpe või hiina keel. Selliseid näiteid võib veel kümme tuua.
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhiks viidi Tallinnast oma ala tipp Hendrik Agur. Kas Saaremaal leitakse direktor omade seast või peaks ta tulema mandrilt?
Usun, et kõik võimalused on olemas. Meil on ju tugevad inimesed. Võib-olla on meie nõrk koht Eestis tervikuna olnud ühtse süsteemi puudus ja juhtide vähene rotatsioon. See viimane annab värskust. Tugeva juhina teise keskkonda tööd tegema minnes saad sa ka ise uue energia ja inimesed uued ootused.
Kuidas teid uue juhina koolijuhtide poolt vastu on võetud?
Ega ma seda nii täpselt tea. Kolleegid on öelnud, et vastukaja on olnud hea. Kui mind valiti, sain üllatuslikult kolmandiku koolijuhtide käest positiivseid sõnumeid. On öeldud ka südamlikke asju.
Teisel töönädalal toimus kohtumine ERASMUS+ raames loodud projekti “Koolide juhtimise võimestamine” meeskonnaga. Selgus, et meie käsutuses on suurepärane ressurss, millele alles sõnastatakse eesmärke. Meeskonda on kaasatud hariduse valdkonna professionaale-entusiaste-teadlasi Soomest, Saksamaalt ja Eestist.
Praegu käibki ühise sihi seadmine. Vaja on vaid lähteülesannet laiendada. Meie eesmärk oleks kogu saare hariduselu pikaajalisemaks arenguks vajaliku raamistiku ehk Saaremaale parima haridusmudeli väljatöötamine. Tegemist on Eesti mõistes ühe regiooni tervikliku pilootprojektiga ning kolmeaastase läbimõeldud ja juhendatud protsessiga.
Minu eesmärk on luua Saaremaale parim haridusmudel kvaliteedi ja ruumi mõttes. Selleks on vaja leida head koostööpartnerid-professionaalid, kelle toel luua nägemus. Kogu protsessi peavad olema kaasatud lastevanemad, haridusjuhid, ametnikud ja asjaosalised.
Urmas Treiel