LUGEJA KIRI: Estonia huku põhjus on ammugi selge

Parvlaev Estonia

FOTO: Ly Menov/Postimees

Laupäeval möödus 25 aastat reisilaev Estonia uppumisest. Eestis usutakse endiselt, et laeva uppumise põhjustas tahteline tegu. Missugune see tegu võis olla, kui sellest räägitakse nii erinevaid jutte?

Kuigi laeva uppumise põhjus oli selge juba sellest ajast saadik, kui vöörivisiir merepõhjast üles tõsteti, räägitakse ikka edasi muudest põhjustest.

Kas vastutuult sõitmiseks oli valitud liiga suur kiirus? Või oli see vöörivisiir halvasti ehitatud või puudulikult kinnitatud? Katastroofil võib olla emb-kumb põhjus, aga ise kaldun arvama, et see oli mõlema asjaolu kokkulangevus, et visiir lahti murdus.

Estonia kohta oli juba selle ehitamisest peale teada, et see ei olnud mõeldud sõitudeks avamereliinidel. Laeval oli algusest peale eriluba sõita vaid Ahvenamerel Soome ja Rootsi vahel.

Sellest ei olnud teavitatud aluse uusi omanikke, kui Estoniaks nimetatud laev saadeti Eesti ja Rootsi vaheliseks liinilaevaks. Selles on minu arvates suurim süü, et laev Läänemere põhjaosas 25 aastat tagasi tugeva tormi ajal uppus.

See oli ohvriterohkeim Läänemerel juhtunud katastroof rahuajal. Selliseid suuri õnnetusi pole juhtunud ammu ka mujal.

Vandenõuteooriad ja muud udujutud tuleks juba unustada. Estonia uppus laeva ehitusvigade tõttu. Oli siis viga ainult ehitamises, puhtalt visiiri kinnitamises (mõni kinnitus lahti jäänud) või siis laeva liiga suur kiirus, mille valimisel polnud arvestatud raskete ilmastikuoludega.

Nüüd tuleks nendele 852 inimesele, kes tormisesse Läänemerre jäid, lõpuks rahu anda.

Rauno Jokinieminii mõndagi tormi näinud laevakapten Soomest

Tagasi üles