II Saaremaa laulupidu toimus Kihelkonna Noorsoo Kasvatuse Seltsi ettepanekul ja Kuressaare Eesti Seltsi korraldusel 1909. aastal. Laulupeo üritused kestsid kaks päeva. Laupäeva, 13. juuni õhtul oli Laurentiuse kirikus vaimulik kontsert. Pärast seda esines kuurhoones “kunstlauljanna” prl Paula Brehm. Samal ajal Bürgermusses mängisid Kihelkonna mehed neljavaatuselist näitemängu “Jäme särk”.
Pühapäeva hommikul tervitati Roomassaare sadamas aurulaeva Wasa, mis tõi Pärnust lauljad peole. Nii luteri kui ka õigeusu kirikus viidi läbi pidulikud jumalateenistused. Kella ühest algas mere ääres karskusühingu kihutuskoosolek.
Samal ajal hakati Kuressaare Eesti Seltsi ees rongkäiku kokku seadma. Laulupeoks oli registreerunud 22 sega-, 4 mees- ja 5 muusikakoori. Igal kooril oli oma lipp. Orkestri ja suure rahvahulga saatel hakkas piduliste rivi poole kolmest Pikalt tänavalt liikuma. Mindi mööda Kauba tänavat.
“Majad olivad lippudega ehitatud ja rongi pilluti mitmes kohas lilledega,” kirjutati ajalehes Hääl ilmunud laulupeo ülevaates.
Raekoja ees tehti peatus. Siin tervitas pidulisi linnapea Gerhard Rudolf Ernst von Nolcken. Soovinud lauljatele head kordaminekut, kutsus linnapea keisrihärrale “ta elagu” hüüdma, “millele elav hurraa hüüd ja riigilaul järgnes”. Peotoimkonna poolt võttis sõna Kihelkonna jaoskonnarst dr Siegfried Talvik. Tänanud linnavalitsust lahkuse ja vastutulelikkuse eest, hakkas rongkäik mööda Lossi tänavat edasi liikuma peokohta Lossiparki.
Üks rahvusliku liikumise juhte Kolga-Jaani pastor Villem Reiman pidas peokõne, mille teemaks oli “Saare rahvas enne ja nüüd”. Saaremaa II laulupidu võis alata.