Kuressaare kannab ikka päikesepealinna tiitlit

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
KÜLL KALLAB: 22. juuli õhtupoolikul Kuressaares alla ladisenud vihmavaling tõi päevavalgele kesklinna ehituse praagi. Uppunud Vaekoja laudu aitab tassida päästja Eiko Oriehovs.
KÜLL KALLAB: 22. juuli õhtupoolikul Kuressaares alla ladisenud vihmavaling tõi päevavalgele kesklinna ehituse praagi. Uppunud Vaekoja laudu aitab tassida päästja Eiko Oriehovs. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ilmateenistuse andmeil oli möödunud aasta Vilsandil ja Sõrves üks mõõtmisajaloo soojemaid.

Aasta keskmisena oli normist soojem ja sajusem, teatas Külli Loodla ilmateenistuse ilmavaatlusosakonnast. Rekordeid ei sündinud, kuid mitmed näitajad olid sellele lähedal.

Saare maakonna mõõtmiskohtades oli kõige soojem Vilsandil, kus õhutemperatuur oli keskmiselt 8,8 kraadi. See on normist 1,7 kraadi kõrgem ja ka Eesti möödunud aasta rekord. Külli Loodla märkis, et peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles esineb küll mõningaid andmelünki, on see üks soojemaid aastaid. Sama soe oli ka 2015. aasta, seega on tegemist tabeli liidrikoha jagamisega. 

Sõrves platseerus 2019. aasta keskmiselt 8,4 kraadiga 2.–3. kohale. Sama soe oli aasta 2008 ja kõige soojem aasta 2015. Võrdluses muu Eestiga leidis taas tõestust fakt, et siinne kliima on riigi keskmisest oluliselt soojem. Eestis oli keskmine õhusoe 7,6 kraadi.

Vaid ühel päeval ja ühes kohas tõusis eelmisel aastal õhusoe üle 30 kraadi: see juhtus Vilsandil 27. juulil ja sooja oli siis 30,4 kraadi. Samal päeval oli maksimum ka Roomassaares – 27,4 soojakraadi. Päev hiljem olid maksimumid Sõrves ja Kuressaares vastavalt 26,9 ja 29,9 kraadi. 

Kõige külmemad ilmad olid jaanuaris. Vilsandil (–9 kraadi), Roomassaares (–15,8) ja Kuressaares (–19,3) mõõdeti miinimum 22. kuupäeval. Viis päeva hiljem oli aasta külmim hetk Sõrves vaid –7,3 kraadiga.

Päikesepaiste arvestuses võib Kuressaare jätkuvalt nimetada ennast päikesepealinnaks: enim päikest – 2235,7 tundi – paistis Roomassaares. Eestis oli päikest keskmiselt 1971 tundi. 2000 tundi päikest said kätte ka Sõrve ja Vilsandi: vastavalt 2166,4 ja 2028,7 tundi. Normkogus päikest on 1892,4 tundi.

Aasta oli normist sajusem igal pool. 585 mm normi juures kogunes sademeid 650 mm jagu.

Eriline oli igal pool aprillikuu, mis oli pika mõõtmisrea üks kuivemaid. Vilsandil sadas 36 mm normi juures vaid 2 mm. Alates 1899. aastast on kuivem olnud vaid 1974. aasta aprill, kui sademeid oli vaid 1 mm jagu. Sõrves oli sademeid 4 mm ja see sai ajaloos neljanda koha.

Oli ka üks korralik vihmasadu: üleujutuse põhjustanud sadu 22. juulil, kui ca 2 tunni ja 20 minuti jooksul tuli vihmavett 40 mm. Perioodi 1971–2000 kohta on Kuressaare norm 58 mm.

Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Väga soojad kuud olid veebruar ja detsember. Normi järgi peaks küünlakuu ilm olema ikkagi miinuskraadides, kuid oli paari kraadiga plussis. Detsembris küündis Sõrves ja Vilsandil õhusoe üle nelja kraadi, kuigi peaks olema ühe kraadi juures.

Sõrve sai endale ka aasta ühe kõvema tuulepuhangu. 27. oktoobril käis tuulemõõtja näidik ära 31,2 m/s juures. Äikselise ilmaga oli juunis Pärnu-Saugas mõõdetud siiski 0,1 m/s võrra tugevam tuuleiil.. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles