/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/01/08/12859508t1h0f97.jpg)
Kui tavaliselt räägitakse Saaremaal kaluriküladest, siis Kuuse küla Kihelkonna ja Kuressaare vahepeal võib julgelt nimetada metsameeste külaks.
Kihelkonna maantee ääres asub küla, kus elavad vaid metsamehed
Kuuse küla majapidamised saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ent küla kõik elanikud on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) endised töötajad või nende järeltulijad. “See on metsameeste pesa,” ütleb kunagine Kihelkonna metsaülem Olav Etverk, kes ka ise Kuuse külas elab.
Metsamehed seadsid end Kuusel sisse juba 1936. aastal, kui siin valmis metsaülema kordon. Kaks aastakümmet hiljem, 1956. aastal rajas nõukogude võim Kuusele uue keskuse. 2006. aastal pani RMK püsti hoone, kus praegu tegutseb Saaremaa metskonna keskus.
Meelitas saarlase pärast ülikooli koju tagasi
Endine Saaremaa metsülem, praegu RMK metsaosakonna maakasutuse peaspetsialist Marko Trave tuli Kuusele metsnikuametisse pärast maaülikooli 1993. aastal. Teda kutsus kodusaarele tagasi Kihelkonna tollane metsaülem Olav Etverk, kes oli kuulnud, et ülikooli lõpetab ka üks saarlane.
Kuressaares sirgunud Trave veetis lapsena tegelikult väga palju aega vanavanemate juures Kaarmal ja Murikal. Sestap paistsid pakutud töö ja elamine värskele vilistlasele igati meelepärased.
Trave pere (Markoga samal päeval maaülikooli lõpetanud abikaasa ja nende esiklaps) sai ametikorteri 1936. aastal ehitatud kordonihoones, millest tänaseks on saanud nende kodu.
Marko Trave sõnul aitas just loodus võõrasse kanti sisse elada. Kolm aastat kolistas ta ametiautoks antud vana villisega mööda metsi ja sobitas tutvust viimse kui metsatukaga. Leidis endale õdusaid paigakesi, kus maha istuda ja rahus mõtiskleda. Aegamööda võõristus kadus, uus paik sai armsaks ja omaseks.
/nginx/o/2020/01/08/12859509t1hfced.jpg)
/nginx/o/2020/01/08/12859517t1h612b.jpg)
Otsus Kuuse külla elama jääda sündis ilmselt samamoodi, nagu valivad endale elukoha paljud teised eestlased: pärast seda, kui võtad laenu, et kodu korda teha. “Siis mõtled, et mis siis ikka, nüüd maksad oma laenu paarkümmend aastat,” ütleb Trave.
Aga miks peakski hülgama hoolitsetud avara aiaga stiilse maja, mis on pakkunud su kolmele lapsele ilusa ja turvalise lapsepõlve? See oli aeg, mil Kuuse külas elas tosinkond last, keda koolibuss Kärlale sõidutas.
Nüüd, suureks kasvades on nad küll mööda maailma laiali lennanud, kuid saavad siiani omavahel hästi läbi. Oma esimese ülemuse ja naabrimehe Olav Etvergiga klapib Marko siiani hästi. Marko töökoht asub kodust saja meetri kaugusel, keskkonnaameti metsaosakonna juhatajana töötava Olavi kabinet aga Kuressaares. Siiski pole kumbki pääsenud iganädalastest mandril käikudest.
Inimest hinnatakse elatud elu järgi
Siiani meenutab Trave hea sõnaga metskonna kunagist kauaaegset metsaülemat Herman Pahapilli, kes nüüdseks juba maamullas. Kulus hulk aastaid, enne kui too hakkas noort metsameest päriselt Kuuse küla meheks pidama. See juhtus siis, kui Marko endale mesitarud soetas.
“Ma hindan inimest ikkagi tema tegude järgi, elatud elu järgi ning vanavanemate elu ja teod on mulle eeskujuks,” ütleb Trave. Nood ei pruukinudki noorele poisile alati midagi rääkida või seletada, piisas, kui nägid, kui väärikalt nad oma elu elasid.
Inimene peab ümbritsevale omalt poolt midagi juurde andma, arvab Marko Trave. Kunagi arvas ta, et üks inimene ei mõjuta midagi. Ent nüüd ta teab, et see pole sugugi nii: iga inimene mõjutab teisi ja kogu ümbritsevat, tahab ta siis seda või mitte. Ta võib oma olemisega teistele rõõmu valmistada, aga ka õhustikku rikkuda. “Meie kõigi käitumine ja olek mõjutab kogu küla.”
Eluga Kuuse külas on igati rahul ka mandrilt pärit Olav Etverk. “Olen jahimees ja kuna meie jahiseltsi maad on ümberringi, siis saab rohkem hobiga tegeleda,” ütleb ta. “Astun majast välja, jalutan metsa ja olengi oma jahimaadel. See on väga suur pluss.”