MAA ELU: Kliima soojenemine paneb põllumeeste oskused proovile

TÕNU TALVI: Kliima soojenemisel lüüakse uppi olemasolevad suhted taimede, tolmeldajate ja kahjurite vahel.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi leiab, et kliimamuutusest on saanud tõsiasi ning põllumehe tavatarkus pannakse uutes ilmaoludes vältimatult proovile.

Ülemäära varane kevad, millele järgnevad suhteliselt pikad põuaperioodid, heitlik ja tormine sügis ning lumevaene talv. 

"See ongi uus normaalsus, millega me peaksime harjuma ja mida ka tõsiselt võtma," ütles Tõnu Talvi.

Ja tulevik: tõenäoliselt veelgi pikemad põuaperioodid, veelgi rohkem tormist ilma ja veetaseme tõusu, millega paratamatult kaasnevad põllu- ja metsamajanduses tõsised muutused.

Soojad talved muudavad pakilisemaks taimekahjurite probleemid, olgu tegemist seenhaiguste, bakterhaiguste või kahjurputukatega. Külm, mis enne hoidis Kesk-Euroopast või Aasiast tulnud kahjurid ja haigused eemal, pahalasi nüüd enam ei takista. Maaharijad, kes muretsevad, kuidas kaitsta oma saaki kevadel ja sügisel põldudel peatuvate rändlindude eest, peavad arvestama uute kahjutekitajatega. 

Praegu Saaremaal vaid rändel peatuvad haned ja lagled võivad peatselt hakata siin talvituma. Oleme siis samasuguses olukorras nagu Holland, Taani või Lõuna-Rootsi.

Suhted lendavad uppi

Arvatakse, et kui kliima läheb soojemaks ja vegetatsiooniperiood pikemaks, tekib meil võimalus saada rohkem saaki ja kasvatada eksootilisemaid kultuure. 

Talvi hinnangul näitab selline arusaam pigem naiivsust, sest kliima soojenemisel lüüakse uppi olemasolevad suhted taimede, tolmeldajate ja kahjurite vahel. Signaalid, mille järgi kahjurid, tolmeldajad või mullaelustik käituvad, ei pruugi senisel sobival viisil enam toimida. 

Näiteks kartuli viljelemine võib minna keerukamaks just erinevate haigustekitajate ja kahjurite tõttu, mis siia jõuavad, viitas Talvi.

Tõnu Talvi hinnangul muutub ilmastik põllumehe vaatevinklist senisest rohkem ennustamatuks ja ebakorrapäraseks. Eesti põllumees juhindub oma toimingutes suuresti nelja aastaaja vaheldumise rutiinist. "See tähendab, et teadmine, millega aastasadu on külvatud ja saaki varutud, muutub paljuski kasutuks," nentis Talvi.

Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et võrreldes viimaste korralike talvedega möödunud kümnendi esimesel poolel on pilt praegu sootuks midagi muud. 

"Pühapäeval läks sopp natukene kõvemaks, aga see on ikka uskumatu, et lund üldse pole," lausus Kirst. 

Uskumatu lumepuudus

Ehkki väljas võimutseb  talve asemel sügis, talvituvad taliviljad esialgu korralikult ega ole seni veel kasvama läinud. Küll aga elavad plusskraadide juures talve üle paljud kahjurid, kes muidu külmas häviksid. "Putukate probleem, ma arvan, läheb kogu aeg hullemaks," lausus Kirst.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post tõdes, et kuigi tänavune talv on oodatust soojem, pole taliviljad seni kahju kannatanud. "Taimik on praegu ilus, aga mis põldudel edasi toimub, saame öelda mai lõpus, enne seda on ennustamine."

Post mürki ei võtaks

Posti sõnul kardab ta, et ilma lumeta soojale talvele järgneb kevadel põud. "Minu praktika näitab, et kui õiget talve ei tule, siis 20. mai paiku tekib mingi öökülmalaine ja see võib ka palju kahju tekitada," rääkis ta, lisades, et samas on iga aasta põllumajanduses erinev.

Posti meelest on inimese eluiga liiga lühike selleks, et kliimamuutustest õieti sotti saada. Ta meenutas, et tema teismeeas 70-ndatel oli mitu pea lumeta talve, samas tulid hiljem jälle väga külmad talved. 

Esimese aastatuhande lõpus oli meie kliimavööndis teadaolevalt soe aeg, samas kui keskaja Hollandi klassikute maalidel näeb inimesi kanalitel uisutamas ja inimesed käisid Eestist üle Läänemere Stockholmis. 

"Mina paari soojema talve põhjal ei julge küll mürki võtta, et käes on kliima soojenemine ja et see kliimasoojenemine on tingitud ainult inimese tegevusest," lausus Tõnu Post.

Tänavune talv on muidugi eripärane

Tavaliselt on jaanuari algul tulnud külmalaine, kuid sel aastal mitte. Pehmed talved loovad kahjuritele ja umbrohule paremad elutingimused. 

Kevadel, kui taimed vajavad mullast toitaineid, tuleb neil konkureerida vägagi elujõuliste kahjurite ja umbrohuga. Et kahjuritest jagu saada, tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu nn profülaktilisele taimekaitsele: intensiivistada või vähendada mullaharimist, korrigeerida viljavaheldust, kasutada vahekultuure. Need on uued võtted, mille kohta esialgu uuringuid napib.

Soojemad talved annavad taliviljadele Eestis väga hea perspektiivi. Me läheneme Lääne-Euroopa oludele, kus valdavalt kasvatatakse taliteravilja, mille saagipotentsiaal on palju kõrgem kui suviteraviljadel. Ka Eestis on taliviljade külvipind juba suurenenud. Seega käib Eesti põllumees ilmataadiga juba mõnda aega ühte sammu. Nendest muudatustest räägitakse väga vähe, aga tasa ja targu põllumees ilmamuutustele siiski reageerib.

Selleks, et taliviljad talvitumise ajal liigsete plusskraadide tõttu kasvama ei läheks, saab vajadusel appi võtta kasvuregulaatoreid. Rapsi puhul kasutatakse Eestis neid juba aastaid. Detsembri lõpu seisuga on taliviljade seis minu koostööpartneritel maaharijatel parem kui oli 2018. aastal. Taimed on toitainetega paremini varustatud ja haigusi on vähem.

Põllumajandusteadlane Peeter Viil

Tagasi üles