LUGEJA KIRI ⟩ Must plekk ajaloos

Krematoorium Auschwitz-Birkenau koonduslaagris.

FOTO: akg-images/Scanpix

27. jaanuaril peetakse maailmas holokausti mälestuspäeva, mida unustada ei tohi. Minuvanused ehk teavad – juudisoost inimesed kindlasti –, kuid noored ei pruugi seda teada, kui pole just tegu üle keskmise poliit-kirjaoskusega. Võib ju mõelda, et mis see minusse puutub, oli see ju nii ammu jne. Ei maksa aga unustada, et sõjad, vaen, viha ning tapahimu pole kuhugi kadunud. Ja sageli on mustad jõud tugevam pool.

Hukati üle 6 miljoni juudi, nende seas nii imikuid, noori, vanu kui ka rasedaid – kõiki. 

Mille eest – mitte millegi, sest lihtsalt rahvus polnud nn juhile sobiv. Et hävitustöö oleks efektiivsem, kasutati gaasiahjusid. Seda mõelda on jube, ütlen ausalt, ei kujuta isegi ette! Ei tahagi kujutada. Nii aga mõelda ei tohi, sest hukatud olid samasugused inimesed nagu mina, sina, sinu ema või vend. 

Loodan väga ja tahan uskuda, et mitte kunagi midagi taolist enam ei juhtu. See lihtsalt ei käi inimlikkuse juurde!

Teen ettepaneku selle kurva tähtpäeva mälestuseks süüdata töökohtades, asutustes ja eriti koolides küünlad, mis näitab, et midagi ega kedagi pole unustatud. 

Seda pole ju palju tahetud süütult tapetud hingede heaks. 

Asjata pole öeldud: kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.

Tamara Veski Orissaarest

Tagasi üles