MAAILM ⟩ Kuidas katk õpetas meid koroonaviirusega võitlema

Urmas Kiil
Copy
KATKUDOKTOR: Sellel 17. sajandi keskpaigast pärit gravüüril on kujutatud katkuarsti dr Schnabel von Romet (Rooma dr Linnunokk). Linnunokaga näomaski kandsid arstid, kes hilisel keskajal ja varauusajal andsid abi katkuhaigetele.
KATKUDOKTOR: Sellel 17. sajandi keskpaigast pärit gravüüril on kujutatud katkuarsti dr Schnabel von Romet (Rooma dr Linnunokk). Linnunokaga näomaski kandsid arstid, kes hilisel keskajal ja varauusajal andsid abi katkuhaigetele. Foto: Wikipedia.org

Hubei provintsi linnad Hiina keskosas on suletud, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Mõnes lääneriigis aga pannakse Wuhanist saabunud inimesed kuni kaheks nädalaks karantiini.

Karantiin võeti võitluses haiguste leviku vastu kasutusele juba ammu. Kui XIV sajandil tabas Euroopat katkuepideemia, võeti Veneetsias vastu seadus, mille järgi pidid kõik sadamasse saabunud laevad seisma reidil ankrus vähemalt 40 päeva. Alles siis lubati meeskond ja reisijad maale. Sellist korda nimetati sõnaga quarantino, mis omakorda tulenes itaaliakeelsest sõnast quaranta (nelikümmend).

“Miks valiti just selline tähtaeg, pole täpselt teada,” ütles Oxfordi ülikooli meditsiiniajaloo professor Mark Harrison BBC uudistesaates. “Võimalik, et see pärineb Piibli uues testamendis kirjeldatud neljakümnest päevast, mis Jeesus oli kõrbes saatana kiusata.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles