AJA LUGU ⟩ Varumiskontor rajati tankide Roomassaare seisuplatsile

Aare Laine
, Toimetaja
Copy
TUNNUSTUS: Saaremaa tarbijate ühistu tööveteranid, kaubabaasi direktor Richard Ligi (vasakult teine) ja varumiskontori direktor Herman Auväärt on mehed, kellelt nooremad, ehitusjuht Hargo Saabas (vasakult esimene) ja ühistu esimees Peeter Kilumets mõõtu võtsid.
TUNNUSTUS: Saaremaa tarbijate ühistu tööveteranid, kaubabaasi direktor Richard Ligi (vasakult teine) ja varumiskontori direktor Herman Auväärt on mehed, kellelt nooremad, ehitusjuht Hargo Saabas (vasakult esimene) ja ühistu esimees Peeter Kilumets mõõtu võtsid. Foto: Erakogu

“Koolipoisina käisin Roomassaares tulevase varumiskontori platsi peal Vene tankidest periskoope otsimas. Lahingutes viga saanud sõjamasinad olidki esimesed asjad, mis rajooniliidule eraldatud platsile toodi,” meenutab Valdek Kraus. Tulevane ühiskaubanduse juht ei osanud 76 aastat tagasi uneski näha, et kunagi allub talle ka ettevõte, mis sealsamas “tankipolügoonil” koha leiab. Tarbijate kooperatiivi varumiskontor.

Tankid seisid platsil kahes reas, väljanägemiselt üsnagi korralikud. Kuhu “torud” Saaremaalt edasi toimetati, seda marakrattidele keegi ei öelnud.

Pärast sõda olid Saaremaal põhiliselt kooperatiivkauplused. Nende tegevust juhtis Eesti Tarbijate Kooperatiivide Liidu rajooniliit, kaubandusettevõte, mis pidi poode varustama kaubaga. Liidule kuulusid toona ka kaubabaasid (praeguses mõistes hulgilaod) ja suur osa tööstuskaupade kauplusi. Rajooniliidu üks allüksusi, varumiskontor ostis saarlastelt kokku põllumajandussaadusi, toornahku, puuvilju, mett, metsamarju, seeni, pähkleid, aga ka vanametalli, kaltsu ja vanapaberit. Kraam pakendati ja saadeti poodidesse või ümbertöötlusele. Just tänu varumiskontorile jõudis poodi kapsas ja kartul. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles