Niipea kui väikeste tüdrukute juuksed vähegi pikemaks kasvavad, võtavad patsipunumise enda peale emad, kes tütarde kiharaid muudkui kammivad ja sätivad. Isade jaoks on see pigem võõras valdkond, kus nad end ebakindlalt tunnevad. Kuid mitte kõik isad.
Harilikult on väikestele printsessidele soengute tegemine emade pädevus ja isadele võib see eemalt tunduda suisa raketiteadusena. Kõigepealt tuleb hommikust sasipead kammida. Sellegagi kaasneb juba hulk agasid – laps ei tohi ometi haiget saada ega protsessi lõpuks kiilaks jääda. Kui katsumuse esimene etapp on läbitud ja kamm tütre juustest läbi käib, tuleb korralikult läbi mõelda, mismoodi lapsele patsi punutud saab. Ja seejuures selline, mis ka ringirahmeldaval lapsel päeva lõpuni püsib. Kuigi vahel tundub, et kergem oleks sellisel juhul lasta lapsel päev Nukitsamehena veeta, ei anna mitte igaüks nii kergelt alla.
5-aastase Maribeli isa Karel Maarma on selline haruldasemat sorti isa, kes ei kohku tagasi tütre pikkade juuste patsi sättimise ees. Häda ajab härja kaevu, ütleb ta: “Kui naine kodust ära, peab kuidagi ise hakkama saama.” Vajadus tütre pikad juuksed patsi punuda tekkis siis, kui Maribeli ema Anita oli ükskord Tallinnas koolitusel. Seega tuli isal sättida pisipiiga kiharad nii, et see näeks kena ja viisakas välja ning püsiks ka.
“Esimesed korrad kulus päris palju aega. Küll ei olnud laps teenusega rahul või siis polnud lõpptulemus päris see. Pidi ikka mitu korda proovima,” meenutab Karel. “Niisama hobusesaba pole mõtet teha, see ei püsi aktiivse lapse peas kaua. Viis minutit ehk.” Tolmuimejaga ei hakanud ta last ehmatama, nagu osad videotes teevad – tõmbavad juuksed torusse ja seejärel patsikummiga kinni. Selle asemel proovis Karel tütre pikad juuksed patsideks punuda.
“Issi tehtud pats on selline, et emme niisugusega küll last kuskile ei saadaks.”
- Karel Maarma
“Aga ega need väikesed lapsed ei taha väga paigal püsida. Niisiis pidin telekast “Põrsas Peppa” multika jooksma panema, et ta paigal oleks. Algusest kuni selleni, et kõik tulemusega rahule jäid, kulus järelevaatamisest kolm “Peppa” osa,” räägib Karel. Ta võib uhkusega lisada, et visadus viis eesmärgile – patsid püsisid päeva lõpuni. “Aga eks see issi tehtud pats on selline, et emme niisugusega küll last kuskile ei saadaks, pigem sobib maale vanaemale külla minekuks või kodus olemiseks,” ei hakka pereisa oma oskusi ülemäära kiitma. Samas ei ole ta eriti kuulnud, et isad üleüldse oma tütardele midagi pähe üritavad meisterdada, nii et pigem võib sellised isad harulduseks lugeda. “Pole kuulnud, jah, et keegi teine oleks patse teinud, ent kes see ikka tahaks öelda, et proovis lapsele patsi teha, aga läks pool tundi, lõi käega ja lasi ikka emal teha,” naerab Karel.
Enamasti piirduvad papside oskused sellega, et lapse juuksed saavad kuklasse kokku tõmmatud ja patsikummiga kinnitatud.
Kui Karelil olid patsipunumise algoskused omandatud, proovis ta mõned korrad Maribelile pähe meisterdada ka midagi ekstravagantsemat, kuid keerulisemad soengud vajavad harjutamist. Niisiis ei ole karta, et Maribel lähiajal Marie Antoinette’ist inspireeritud soengga lasteaeda läheks. Praegu lepib plika lihtsamate variantidega.
Ka isa on rahul: “Multikaid ei taha lasta tal ülemäära vaadata, nii et parem teen natuke lihtsama soengu ja tegeleme koos millegi muuga. Õnneks ei ole Maribel mingit väga ulmelist kvaliteeti mu juuksuriteenusest nõudnud ning oli õnnelik ja rahul selle üle, et issi võttis vaevaks ja tegi midagigi.”