KÕNE IFFILE ⟩ Ivo Linna: Eesti Laul on kummardus muusikamaailma hetkemoele

Ivo Linna

FOTO: Madis Sinivee/Postimees

“Üks mõte aga on mul Eesti Lauluga seoses ikka ja jälle pähe tikkunud: kui on Eesti Laul, võiksid need laulud kõlada ikka eesti keeles,” mõtiskleb saarlasest muusik Ivo Linna.   

Kõik lauluvõistlused paratamatult – kelle jaoks õnneks, kelle jaoks kahjuks – muutuvad ajas. Minu nooruses mängis lauluvõistlustel laval orkester, dirigent dirigeeris, laulja laulis. Kõik jõudis kuulajani otse, sealtsamast. Pinget ja võistluslikke momente oli rohkem kui praegu.    

Mul on hea meel, et mina sain Maarja-Liisiga Eurovisionil käia veel sel ajal, kui selline asi veel toimis. 

Maailm globaliseerub, tahame seda või mitte. Eesti Laululgi tehakse kummardus popmuusikamaailmas hetkel valitsevale moele. Seda tehakse kindlal eesmärgil: et äratada tähelepanu. Praeguse muusikamaailma maitset arvestades võib vahel üsna standardse, tavalise looga läbi lüüa. Soov, et keegi märkaks, teeks paremaid tööpakkumisi, on väga inimlik. 

Ma võib-olla ei saa sellest tänapäeva muusikast enam nii hästi sotti, aga mulle tundub, et hetkemoele on päris palju lõivu makstud.

Pigem olnuksin sellise lõbusa loo poolt nagu Kruuvi “Leelo”. Kahju, et see lõppvooru ei pääsenud – see lugu erines teistest.  

Et Sünne Valtri lugu rahvahääletusel lõppvõistlusele pääses, näitab, et sellisel muusikal Eestis kuulajaid jagub.  Minu jaoks oli Eesti Laulu esimeses poolfinaalis kõige terviklikum ja parem lugu Anett x Fredi “Write About Me”. Selles laulus oli aegumatut jazzi hõngu, see oli väga hästi orkestreeritud ja lauldud.

Teises poolfinaalis astub üles kaks saarlast: Merilin Mälk ja Uudo Sepp. Seda, kas nad finaali jõuavad, ei teata praegu kõrgemateski kambrites. Neil mõlemal on loomulikku sarmi ja tundub, et esitatavad lood sobivad neile. Vähemalt raadios ja telekas kuulda olnud variandid on hästi tehtud. Kui need saare noored suudaks sedasama taset hoida laval – jumal tänatud, vähemalt laulmine käib nendel võistlustel veel otse! –, siis on väga hästi.

Mulle meeldib, et Eesti Laulu poolfinaalid Tartu spordihoones peetakse. Usun, et lauluvõistluse fännidele on need päevad Tartus veeta väga mõnus aeg. Nii peakski neid asju korraldama – kõik ei pea ju toimuma Tallinnas.

Kui varasematel aastatel olen ka ise ühe või teise laulu poolt hääletanud, siis tänavu ma seda teinud – vähemalt veel – ei ole. Helistaksin siis, kui tunneksin: see on sada protsenti see lugu, mille poolt ma olen! Seni mul seda tunnet veel pole.     

Üks mõte on mul aga Eesti Lauluga seoses ikka ja jälle pähe tikkunud: kui on Eesti Laul, võiksid need laulud kõlada ikka eesti keeles.   

Tagasi üles