MARIS REBEL ⟩ Kogukonna ajupotentsiaal koolide heaks tööle!

Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu esimees Maris Rebel

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Ilus unistus sellest, et iga kool on oma kogukonna nägu, võib tõeks saada,” kirjutab Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu esimees Maris Rebel.

Saaremaal pistab nina mullast taimeke, mille seeme sai idanema pandud kaks aastat tagasi, kui Kuressaare kultuurikeskuses kohtusid Eesti lastevanemate liit ja kohalikud hoolekogud.

Seal tutvusime üksteise visiooniga sellest, kas lapsevanemad peavad vajalikuks ja oleksid valmis koolielus rohkem kaasa mõtlema. Toona jäi kõlama mõte, et potentsiaali on ja valmisolekut ka. Saime ka kohaliku omavalitsuse heakskiidu protsessiga algust teha.

Kaasarääkimis- ja otsustusõigus tähendab praeguse pimesi usaldamise või jõuetult leppimise ajastu lõppu. Ühtlasi tähendab see oskust vastutada, milleks on aga tarvis koolitusi.

Vahepealse kahe aasta jooksul on toimunud kohtumisi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Möödunud suvel sai Erasmuse rahastuse projekt “Saaremaa hoolekogude jõustamine”, mille esimesse etappi on kaasatud viis Saaremaa kooli: Kaali, Kärla ja Pihtla kool ning Kuressaare gümnaasium ja Saaremaa ühisgümnaasium. Nende koolide kogukonnad ehk juhatus, õpetajad ja õpilased ning nende vanemad saavad koolitust ja teaduslikku analüüsi Trigoni instituudi juhendajatelt Saksamaalt ning Jyväskylä ülikooli teadusuuringute keskuselt Soomest. 

Kolme aasta pikkuse protsessi tulemusena selgub, milleks kogukonnad valmis on ja millist abi nad uues olukorras toimetulekuks vajavad.

Kuressaare gümnaasiumist on projekti mentorgrupp kohtunud nii juhtkonna kui ka lastevanemate esindajatega. Tulemuseks on hulk entusiastlikke inimesi, kes usuvad, et 2000 lapsevanemat ja 1000 õpilast saavad oluliselt rohkem kaasa mõelda ja koos veelgi parema kooli luua, kui meil täna juba on. Plaanis on viia vanemad ka õpetajate ja õpilastega ühise laua taha, et üksteist paremini mõista.

Uues olukorras võiksid vanemad olla arvestatavad partnerid nii kooli juhatusele kui õpetajatele ja õpilastele. Õnneks on vanemaid, kes teavad juba täna, et oma laste vajadusi oskavad kõige paremini hinnata eeskätt nemad ise.

Projekt näeb ette, et juba uue kooliaasta alguses, enne esimest hoolekogu koosolekut saavad hoolekogusse kuuluda soovivad inimesed koolitust. Iga järgmine samm on tingitud eelmise tulemusest. Kogukond ise otsustab, kui kaugele oma soovidega minna.

Projekti vastu tuntakse huvi ka Euroopa Lastevanemate Ühingus. Meie tegevusi jälgitakse mitmes riigis ning juba täna on protsessi koolitustesse kaasatud Prantsusmaa, Austria, Sloveenia, Leedu lastevanemate esindajaid.

Mõelge palun kaasa. Kes ei ole hoolekogu-tüüpi, võib koolielu toetada paljudel muudel viisidel. Samuti peame julgustama õpetajaid vanemate käest koostööd nõudma. Teame, et täna ei soovi õpetajad vanemaid üleliia tülitada. Kui see on aga laste huvides, siis kas poleks mõistlik seda teha?

Pöidlad pihku! Ilus unistus sellest, et iga kool on oma kogukonna nägu, võib tõeks saada.

Palun kõigil protsessist huvitatud lastevanematel võtta ühendust oma kooli hoolekogu esindaja või juhatajaga. Iga aju ja kogemus on arvel.

Tagasi üles