ERKI AAVIK ⟩ Esivanematest laevaomanike kombel Tuulte Roosi!

Erki Aavik

FOTO: Saarte Hääl

“Ühisrahastuse võimalused kasvavad nagu varakevadised sibulavarred köögiakna all,” kirjutab muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik. “Kas lüüa kaasa või mitte?”

Mõni päev tagasi avati meile kõigile võimalus ajada head kinnisvaraäri siinsamas Saaremaal, Kuressaares Tuulte Roosis ehk anda laenu peatselt avatavale WOW-keskusele. Samal ajal teatavad tuntud kinnisvaraärimehed Tallinnas, et nende tegevus paremad päevad on läbi.

WOW-keskusele laenu andmine on viimasel ajal moodi läinud ühisrahastuse üks mudeleid – nimelt osaluspõhine. Ühisrahastuse võimalused kasvavad nagu varakevadised sibulavarred köögiakna all. Samal ajal kuuleme siit-sealt, kuidas mõni osav tegelane on teiste inimeste ühise raha üksinda üksmeelselt enda omaks arvanud. Kas lüüa kaasa või mitte? Juhul muidugi, kui raha on, aga Tulik Invest on sisenemise lati 200 euro peale seadnud, nii et säästlik koolilaps võib heldete vanavanemate abiga oma esimest investeeringut kaaluda küll. Aga pensionär? 12% aastas teenistust ja kahe aasta pärast raha kätte! Või siis osalus...

Peaaegu samasugune dilemma, nagu II pensionisambaga – kas koguda või kulutada?

Ühisrahastuse kasulikud omadused on igasuguste inimeste võimalus oma ükskõik kui suurt või väikest raha otse paigutada. Teiseks on küsimus riskist, mis on rahaasjades ju õigupoolest esimene küsimus. Ja siis kõik küsimused (ja soovitavalt vastused), millised peaks läbi kaaluma iga elukorraldusliku otsuse juures: mis juhtub, kui...

Teine pool jääb seilama

Saaremaal, Eestis, Rootsis, Ahvenamaal oli laevaehituses ühisrahastus üsna levinud ärimudel ning asja mõte oli küllaltki lihtne: kui mul on üks laev ja see upub (ja kindlustuskompaniil on selles samas tormis veel pool tosinat laeva uppunud ja see läheb pankrotti, nii et kindlustusest – paljad pennid!), siis olen kõigest ilma. Aga kui olen sellesama ühe laeva raha paigutanud kümne erineva laeva osaluseks, siis – uppugu või pooled, teine pool jääb ikka seilama ning säästliku majandamise korral on mul varsti jälle osalus kümnes või koguni rohkemaski laevas. Muidugi ka tõsiasi, et ühise ettevõtmisega said laevanduses kaasa lüüa ka väiksemad vennikesed, need, kelle võimalused üksinda laevaomanikuks saada olid olematud.

Lisaks oli asjal tuhat- ja sadakond aastat tagasi veel ka sotsiaalne mõõde. Selline ühisrahastus vältis või vähemalt lükkas edasi üksikute väga jõukate ja sealtkaudu ülikute tekkimise, mis alati ka külakogukonda pingeid kaasa tõi.

Kui nüüd tundub, et ka kümnendiku laeva rahastamine on päraturikaste privileeg, siis soovitan seda juttu võtta kujundina, nii nagu see mõeldud ongi. Ühisrahastus võimaldab osaleda sajandiku, tuhandiku, kümnetuhandiku või veelgi väiksema osaga. Kõnealuse äri puhul on 200 eurot Kuressaare uue keskuse maksumusest 33 sajatuhandikku.

Minulgi on vaja mõelda, mida teha II pensionisambasse kogunenud rahaga. Ega see nüüd teab mis varandus ole, aga palgast palgani, pensionist pensionini elamisega võrreldes ikkagi oluline summa. 

Õpitust alati ei piisa

Kui kümmekonna aasta eest jagasin oma pensioniks säästetu erinevate fondide vahel, siis üllatusin küll, sest senine lombakas võttis järsku tuule tiibadesse, uued pakkujad osutusid hoopis lahjemaks. See oli järjekordne õpetus, et isegi koolis ja kogemusi pidi omandatud teadmised ei aita rahamaailmas alati õiget rada leida.

Kui liiga palju inimesi oma II samba raha fondidest välja võtab, siis jäävad fondid kiratsema ning samal ajal tekib teatav ebaregulaarne hulk raha, mis otsib endale kohta. Tõenäoliselt läheb päris palju sellest ehituspoodi (mis ei ole väga halb) või reisikorraldajale (mis on mõnus, kuid säästmise mõttes pole nutikas), viinapoest kõnelemata. 

Kui eelmise kirjatüki eest sarjata sain, et öelgu ma siis ka midagi konkreetset, mida II samba rahaga teha, mõtlesingi, et proovin oma pensionisäästusid ise kasvatada. Ning vähemalt teatud osa panen teenima mõõdukat, kuid üsna kindlat kahteteist protsenti. Sest Kuressaares ei saa meelelahutusel ja kaubandusel halvasti minna. Kui ülejäänud osale kasutuse välja mõtlen ja see ka sünnis on, eks siis annan sellestki võib-olla teada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles