SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Kiirus, vaid kiirus, ei muud

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Kas pole mõnikord tunne, et see ilmaelu on ikka täiesti pea peale pööratud? Minul küll on. Internetist ja tehnoloogia arengust tingitud muutuste kiirus on erakordne, tõekspidamised muutuvad ja eilsed hoiakud on homseks teised.

Inimene ei pea kaasa jooksma, piisab, kui istuda ja vaadelda.

Eesti Energia ostis 51,5 miljoni euro eest Tootsis tuulepargikinnistu. Selles loos on mitmeid kentsakaid detaile, alustades sellest, et riik justkui ajab riigiga äri. Võib-olla kõige üllatavam on aga tõdemus, et meie suur riiklik energiaettevõte, mida tunneme Ida-Viru tossavate korstnate järgi, toodab viimasel ajal rohkem rohe- kui põlevkivielektrit. See on juhtunud põhimõtteliselt loetud kuudega. Arvestades meie kasvavat elektrijanu, terendab kogu Euroopa kohal defitsiit.

Maailma üks mõjukamaid ajalehti Financial Times kirjutas sel nädalal elust pärast surma. Ei, siin pole midagi tegemist nõidade, ennustajate või faktide eiramisega. Vastupidi, artikkel rääkis Arizona ülikooli teadlaste uuringust, mis just selle teemaga tegeles. Peaaegu meil kõigil on tänaseks päevaks digitaalne teine pool. Midagi sellist, nagu libateisik, doppelgänger, kui soovite. Seda isegi siis, kui juhtumisi sotsiaalmeedia kontot üheski võrgustikus ei ole. Ikka on nimi kuskil läbi käinud ja teatud profiil tuleb otsingute kaudu välja.

Maailmas on tekkinud juba ridamisi juriidiliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt keerulisi probleeme seoses sellega, et inimese maine tee saab otsa, aga digitaalselt elab ta justkui edasi. See on tragikoomiline. On tulnud ette, et petturid kaaperdavad profiili ning lahkunu asub taotlema toetusi või finantstehinguid sooritama. Vanem põlv mäletab, kuidas Vello Orumets laulis kirjast, mis võib tulla mulla alt. Ebamugavust tekitav, aga praegusajal täiesti reaalne.

Asi on aga veelgi keerulisem. Paljud meist on andnud DNA-proove, mis andmebaasides säilivad. Võib-olla tahame, et meie järeltulevad põlved neist proovidest haiguste vastu võitlemiseks abi leiavad. Aga kas me soovime, et meie DNA järgi hakatakse tulevikus välja õngitsema midagi muud, näiteks sugulussuhteid?

Eesti e-kaubanduse käive oli mullu Eesti Panga hinnangul 1,4 miljardit eurot. Keskmiselt iga kümnes ost tehakse e-poes. Peaaegu kogu tooteotsing tehakse läbi mobiili. Kõik need näitajad kasvavad 20-protsendiste hüpetega aastas.

Globaalne e-kaubanduse hiid Amazon teatas sel nädalal, et kavatseb laieneda Skandinaaviasse, mis mõningate ettevõtjate hinnangul toob kaasa kohalike ettevõtete aeglase surma. Ilmselt oleks siin ebaadekvaatne võrdluseks meenutada 30 aasta tagust olukorda, kus Kuressaares oli alles veel vanade kaupluste võrgustik: kaubamaja, Edu, majatarvete pood, juurviljapood, otsi kokku tõmbav Vojentorg. Võrdleme kümne aasta taguse ajaga ja siis proovime vaadata ettepoole viis, kümme aastat. Täiesti kujuteldamatu.

Üldiselt on muidugi nii, et igale mõjule on olemas ka vastumõju, ent nähes, kuidas lapsed tõepoolest eelistavad elektroonilist suhtlust päriselt kokkusaamisele või telefonikõnele (nagu väitis ka üks hiljutine uuring), võib oletada, et meid ümbritsev muutuste tempo ei näita lähiajalgi raugemise märke.

Kindlasti sattusid mõnedki lugejad ETV-st vaatama Lõuna-Korea mängufilmi “Parasiit”. Maailma kiire muutumine on ka selle filmi üks taustateemasid (episood, kus nutitelefoni kasutatakse relvana!) ja võib-olla ka peamine põhjus, miks just see linateos tänavu Oscari-koore riisus.

Tagasi üles
Back