REIN TRUU ⟩ Prügist ja prügiveost, vallast ja valitsemisest

Rein Truu

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Kui vald tõesti tahab kogu Saaremaal tekkiva prügi kätte saada, peab ta mõtlema, mida ette võtta üksikute kaugel eraldi elavate vanuritega, kelle elamute juurde prügiveoautod ei pääse,” kirjutab valla maksumaksja Rein Truu.

Viimaste päevade uudistest on teada, et Eestisse veetakse teistest riikidest sisse 20% kogu prügist ja et meie riigil euroliidu kehtestatud kohustusega lähema viie aasta jooksul probleeme ei teki.

10. veebruaril tuli Karja rahvamajja piirkondlikku jäätmeveo teemalisse infotundi palju rahvast nii keskusest kui ka ümberkaudsetest küladest. Teema tutvustajale esitati palju küsimusi ja otsiti lahendusi kitsaskohtadele. Infotunni lõpus jäid mõned probleemid siiski hinge kripeldama.

Ma ei saanud selgeks, kes mõtles välja, et kõigil katusega ehitistel peab olema prügikonteiner. Nii nõuti, et ka sõnnikuhoidlal peab olema eraldi prügikonteiner, olgugi et sinna ei saa midagi panna. Erandina võib sõnnikuhoidlasse sattuda silovõrgu või silokile jääke. See on aga põllumajandusplastik, millega valla jäätmemajandus ei tegele. Kui mõnikord on sattunud põllumajandusplastiku jäätmeid segaolmejäätmete konteinerisse, tõstab vedaja need lihtsalt välja.

Laadimisplatsile droonidega

Võib-olla peavad konteinerid olema sellepärast, et üleriigilistel nõupidamistel saaksid ülemad teatada, et meil on kõigil hoonetel oma prügikonteiner. Tore ju vaadata, kui kuulajatel suud imestusest lahti vajuvad. Kui vald tõesti tahab kogu Saaremaal tekkiva prügi kätte saada, peab ta mõtlema, mida ette võtta üksikute kaugel eraldi elavate vanuritega, kelle elamute juurde prügiveoautod ei pääse. Ei saa ju ka vedajalt nõuda, et ta sõidaks poole või ka terve kilomeetri tagurpidi, kuna ümberpööramise koht puudub. Mida ette võtta? Üks lahendus: tuleb remontida juurdepääsutee ja ehitada ümberpööramise koht. 

Mis siis ikka: vald peaks ostma või rentima maa, tellima projekti, läbi viima keskkonnamõjude uurimise, korraldama konkursi ehitaja leidmiseks ja kõige lõpuks välja andma kasutusloa. Prooviks võiks ühe platsi välja ehitada Purtsa külla, kus see probleem on terav. Palju see võiks maksma minna? Võib-olla saaks hakkama 10–15 000 euroga. Ütlete, et kallis? Aga vaata: saab ju majapidamisest aastas kätte oma paar-kolmsada liitrit prügi. On ka muidugi muid võimalusi, näiteks vallal palgata prügi kokkuvedajad, kes veavad konteinerid laadimisplatsile kokku. Lähevad ju ka prügiveoautod järjest suuremaks.

“Ei saa ju ka vedajalt nõuda, et ta sõidaks poole või ka terve kilomeetri tagurpidi, kuna ümberpööramise koht puudub.”

- Rein Truu

Kõigis suuremates asustatud punktides peaks olema segaolmejäätmete konteiner, kuhu ka meie saare külalised võiksid panna oma prügikotid, et neid ei peaks kaasa vedama või poetama kuhugi nagu kägu oma mune. Kusagilt tekivad ju maanteekraavide põhja prügikotid, mida sügavam kraav, seda rohkem prügi.

Ütlete, et raha pole? Võib-olla saaks asja lahendada nii, et neile, kel juba käib ajaleht Meie Maa, ei saadaks vald täiendavalt teist lehte.

Vastust ei saanud ma ka küsimusele, miks prügiveohinnad nii drastiliselt tõusid. Ega ometi olnud mängus mõne otsustaja erahuvi? On ju nüüd meie prügiveohind üks kallimaid Eestis. Teadmata on, mida prügiveofirmad pakuvad täiendavalt uute hindade jõustumisel. Võib-olla veetakse prügi laadimisplatsile droonidega?

Nüüd küsite, miks need hinnad on firmadel erinevad. Aga vaatamata sellele, et Saaremaa on väike, leidub ikka piirkondi, kus tuuled on tugevamad ja seega droonide lennutingimused ebasoodsamad.

Ma ei saanud ka selgust, miks ei tööta prügi sorteerimise liin, mis on selleks riigi rahaga ehitatud. Prügi sorteerimine on surutud elanike kaela. Üllatav, et seni ei ole Saaremaal leitud kohta, kus biojäätmeid komposteerida, nii et kartulikoored ja muud toidujäätmed veame ikka mandrile. Mulle jäi ka mulje, et jäätmete spetsialiste on vaja juurde palgata, sest selgus, kui palju avaldusi ja kooskõlastusi peame valda veel esitama. Pidavat ju olema paarsada avaldust, mis on ajapuudusel läbi vaatamata.

Kui tõesti on plaan midagi muuta, tuleks spetsialistidel üle vaadata kalmistute aiatagused. Kiiresti vajab lahendamist ka probleem põllumajandusplastikuga. Miks peame plastikule selle  üleandmisel veel juurde maksma? Ka plastiku veoringid peaks paika saama.

Katlamajad rahaks – ajutine lahendus

Nüüd veel veidi katlamajadest. Ajakirjandusest on läbi käinud, et Kuressaare Soojuse turuväärtus on hinnatud. Teadmata on, kas selle hinna sees on ka valla teised katlamajad. Hooldab ju Kuressaare Soojus ka teisi katlamaju. Ilmselt on plaan katlamajad maha müüa. Nüüd on siis esimene, s.o Karja katlamaja maha müüdud, olgugi et see enam aastaid katlamajana ei töötanud.

Kahju, et senine rentnik jäi ilma töökojast, laost ja parkimisplatsist. Kui katlamajad rahaks teete, lahendaks see vist kuni selle valimisperioodi lõpuni valla rahamured. Aga mis saab edasi? Äkki peaks ikka üle vaatama vallavalitsuse koosseisud, ehk läksite ikka liiga hoogu palkade määramisel? Võib-olla tuleks üle vaadata ka olemasolevate kontorite pinnad. Ehk tuleks edaspidi ka natuke rohkem aru pidada, enne kui hakata Hiinast kive vedama.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles