KOMMENTAAR ⟩ Seadusega pandud kohustuse vastu ei saa

Bert Holm

FOTO: Saaremaa vald

“Selleks, et mõttetut teede koormamist ja tühisõiduarvete inimestele väljastamist vältida, on Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud ära mitu lahendust,” kirjutab vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm (fotol).

Jäätmekäitluse korraldamisel lähtub vallavalitsus jäätmeseadusest ja valla jäätmehooldus-eeskirjast. Jäätmeseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada oma haldusterritooriumil segaolmejäätmete ja liigiti kogumisel tekkinud jäätmete kogumine ja vedu ehk maakeeli organiseerida prügivedu ja edendada jäätmete ringlussevõttu. See on vallavalitsusele seadusega pandud kohustus ja selle vastu ei saa. Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene. See oli ka peamine põhjus, miks osas vanades valdades korraldatud jäätmevedu polnud. Need ajad on Saaremaal aga tänaseks möödas.

Uued, kogu Saaremaad hõlmavad korraldatud jäätmeveo lepingud hakkavad kehtima alates 1. märtsist. Vedajad leiti riigihanke tulemusena, nagu seadus ette näeb, ja veoteenuse hinnad kujunesid esitatud pakkumiste alusel. 

Jäätmeseaduse järgi loetakse kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks. See tähendab, et kõik hoonestatud kinnistud algselt tõepoolest korraldatud jäätmeveoga liidetakse. See aga ei tähenda, et prügiauto peab ilmtingimata hakkama sõitma kõikide ajuti asustatud suvilate, asustamata hoonete, lautade ja varemete juurde või et viimne kui inimene peab endale soetama prügikonteineri. 

Selleks, et mõttetut teede koormamist ja tühisõiduarvete inimestele väljastamist vältida, on valla jäätmehoolduseeskirjas toodud ära mitmeid võimalikke lahendusi. Kui hoonestatud kinnistu on kasutuses suvilana, siis saab võtta perioodilise jäätmeveost vabastuse ehk prügiauto tuleb sel ajal, kui suvilat reaalselt kasutatakse. Minimaalne veosagedus maapiirkonnas on kord kvartalis – juhul, kui inimene veedab suvilas üksnes oma puhkuse, tuleb prügiauto vaid üks kord aastas. 

Kui inimesel on nii suvila kui ka näiteks maja või korter Saare maakonnas, saab ta taotleda ühismahuti kasutuse ehk viia jäätmed sinna, kus ta põhilise osa ajast elab. Siis prügiauto teise kohta ei tule. 

Kui hoone on päris kasutuseta, saab võtta aastaringse vabastuse. Kui kõrvuti kinnistutel on mitu hoonet, mille elanikud ühiselt toimetavad, saab samuti taotleda ühismahuti kasutust. Seda võimalust oleme soovitanud ka maal elavatele üksikutele inimestele, kel tekib vähe jäätmeid: kui võimalik, leppida mõne naabriga kokku ja anda jäätmeid ära ühise mahutiga kohas, kus näiteks juurdepääs on parem või suurem tee lähemal. Mujalt kui omanikelt endilt pole vallavalitsusel infot, kes oma valdusi kui sageli ja kas üldse kasutab, paraku võimalik mõistlikul moel hankida. Siin ootamegi inimestelt tagasisidet ja vastavaid avaldusi.

Korraldatud jäätmeveo uue veoperioodi käivitumine ongi ehk paras aeg kriitiliselt üle vaadata kinnistute juurdepääsuteede seisukord. Prügiauto on umbes sama suur või veidi väiksem kui keskmine tuletõrjeauto. Kui vastuväited jäätmeveole on tingitud põhjendusest, et prügiveoauto ei pääse kinnistuni, kuna tee on kehv, siis ei pääse sinna suure tõenäosusega ka päästeamet. Punane kukk paraku ei pruugi küsida, mis aastaaeg on ning kas juurdepääsutee parasjagu autot kannab. Ehk kui tee on kehv, siis igal juhul on mõistlik selle seisukorra parandamisega reaalselt tegeleda. Valla teede korrastamisega tegeleb vallavalitsus jooksvalt. Erateede korrastamiseks saab teeomanik küsida toetust hajaasustuse programmist, mis on parasjagu taotlemiseks avatud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles