Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

MAAILM ⟩ Kümme tuhat sammu – kas Jaapani müüt?

REKLAAM: 1964. aasta suveolümpia ajal tuli Jaapanis müügile seadeldis Manpo-kei ehk 10 000 sammu lugeja.10 000 märkiv hieroglüüf meenutab kangesti kõndivat inimest. FOTO: guardian.co.uk

Kas selleks, et püsida heas füüsilises vormis, on tõepoolest vaja teha ööpäevas vähemalt 10 000 sammu? Selgub, et see jutt on vaid sammulugejaid valmistava Jaapani kompanii turundustrikk: nad valisid 10 000 seetõttu, et seda märkiv jaapani hieroglüüf sarnaneb veidi kõndiva inimesega.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab jalutamist kui üht lihtsaimat füüsilist tegevust, et end vormis hoida ja tervist parandada. Kes vähegi terviseteadlik, on endale muretsenud sammulugeja ja püüab ööpäevas teha vähemalt 10 000 sammu. Kust aga tekkis see kümme tuhat? On’s sellel ka mingi teaduslik põhjendus?

“Mitte ükski teaduslik uurimus pole seni seda väidet veel kinnitanud,” väidab spordiarst ja Prantsusmaa kehalise tegevuse seirekeskuse teaduskomitee esimees Martin Duclos intervjuus ajalehele Le Figaro.

Kümnest tuhandest sammust hakati rääkima 1964. aasta Tokyo olümpiamängude paiku, kui korporatsioon Yamasa lasi müüki sammulugeja Manpo-kei ja hakkas seda reklaamima kui “10 000 sammu lugejat”.

Oletatakse, et arv 10 000 võeti kasutusele vaid seetõttu, et seda märkiv jaapani hieroglüüf meenutab väga kõndivat inimest.

Tõsi, hiljem püüdis igapäevase kümne tuhande sammu vajalikkust tõestada Kyushu tervishoiuülikooli teadur Yoshiro Hatano. Tema uurimistöö puudutas aga eranditult vaid Jaapani elanikkonda. “Keskmise jaapanlase antropomeetrilised andmed erinevad aga lääneriikide elanike omadest,” rõhutab Martin Duclos. “Järelikult ei saa neid üle kanda näiteks keskmisele prantslasele.”

Kena uudis on aga see, et hea vormi säilitamiseks peaks keskmine eurooplane tegema ööpäevas jaapanlastest mõnevõrra vähem samme – 5000 kuni 6000.

Kui end nõnda järjekindlalt liigutada, väheneb vähi, diabeedi või südame- ja veresoonkonna haiguste tekke oht 30–40 protsendi võrra,” väidab tuntud prantsuse südamearst ja dietoloog Frédéric Saldmann. “Lihased põletavad energia saamiseks süsivesikuid ja rasvu ning see hoiab ära südame, maksa ja kõhunäärme rasvumise,” lisab Martin Duclos.

WHO eksperdid soovitavad 18–64-aastasel inimesel liikuda iga nädal värskes õhus mõõduka tempoga vähemalt 150 minutit ehk umbes 20 minutit ööpäevas või siis teha nädalas 75 minutit intensiivsemat trenni.

Tagasi üles
Back