KATRIN PAUKSON ⟩ Abi saamine ja andmine algab otsusest

Vägivald. Foto on illustratiivne.

FOTO: pixabay.com

“Abi andmine sõltub suuresti sellest, kui valmis on inimene ise oma ellu muutusi tooma,” kirjutab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhtivspetsialist Katrin Paukson. “Alati tuleb selleks, et midagi saada, ka ise midagi teha.”

Katrin Paukson

FOTO: Saarte Hääl

Ohvriabiteenus on vabatahtlik ja keegi midagi käsukorras tegema ei pea. Abi, nõuandmine ja tegevused saavad toimuda ainult koostöös. Jah, see toob vahel kaasa ebamugavusi ja ka kriitilisemaid aegu, kuid olen ikka öelnud, et need on ühekordsed ebamugavused.

Vägivallaohvrite lugusid ma siinkohal kirjeldama ei hakka. Pealegi on meedia neid lugusid täis. Küll aga ütlen, et ükski lugu või juhtum ei seisa n-ö paigal. Kõik muutub ajas. Muutub lugu ja koos sellega ka info. Eriti kehtib see näiteks kriisisündmuste puhul, kus info tormab vahel sündmustest lausa ette. Täna ei pruugi asjad olla enam nii, nagu nad olid eile või alles paar tundi tagasi. Sestap oleks hea püüda säästa ennast ja teisi ning oletusi, hinnanguid ja kahtlasi teabekillukesi mitte edasi jagada, või veel hullem, võimendada. 

Internet soodustab seksuaalkuritegusid

Mullu oli Saare ohvriabis taas tegus aasta. Veidi teistmoodi ka. Nimelt täitus riiklikul ohvriabil 15 aastat, mida tähistasime novembris konverentsiga. Konverentsi teema oli laste vastu suunatud seksuaalvägivalla ennetamine. Esinesid Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lea Pähkel, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenuse juht Keete Janter ja Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku arst, teenuse ekspert Kai Part. Konverentsile järgnes Saaremaa valla, politsei, prokuratuuri ja naiste tugikeskuse läbiviidud samateemaline ennetusnädal.

Nii mitmedki on küsinud: kas siis laste vastu suunatud seksuaalvägivalda on tõesti nii palju, et sellest on vaja kogu aeg rääkida? On küll palju. Muidugi ei ole kõik need kuriteod räiged vägistamised, kuid ka muudes vormides seksuaalkuriteod põhjustavad väga palju kahju. Kui neile mitte reageerida, võib see kahju inimesi kummitama jääda kogu eluks. 

Murelikuks teeb, et sotsiaalmeedia ja internet soodustavad seksuaalkuritegusid ja veel kurvem on, et sageli ei osata neid ohtusid näha. Ennetustööga tegeleme aga edasi ja sealsamas kirutud internetis on ka palju kasulikku infot ning abigi on käeulatuses. 

“Aina sagedamini tuleb vägivalda ette õdede-vendade, laste ja vanemate ning vanavanemate vahel.”

- Katrin Paukson, ohvriabi juhtivspetsialist

Abist rääkides – möödunud aastal käivitus meil ohvriabi kriisiabitelefon 116 006. Sellele saab helistada kõigil päevadel nädalas ja ööpäev läbi. Seda võimalust kasutavad inimesed juba hoolega. Kriisiabitelefoni töötajad pakuvad helistajatele alati ka muid ohvriabiteenuseid. Nii mõnigi kriisitelefonile helistaja on lõpuks jõudnud kas politseisse avaldust kirjutama või ohvriabikeskusesse. 

Suur ja uuenenud teema ohvriabis on taastav õigus, mis peamiselt puudutab lepitusmenetlusi. Lepitusmenetluste läbiviimiseks kasutame tõenduspõhist, aga samas lihtsat meetodit. Eesmärk on see, et teo toime pannud inimene võtaks vastutuse ja heastaks tehtu. 

Taastava õiguse elluviimisesse saavad panustada kõik soovijad – hakkame tööle võtma vabatahtlikke lepitajaid. Uskuge, see töö on huvitav. Selle töö tegija saab ise juhtida seda, kuidas kuriteo osapooled neid rahuldavate kokkulepeteni jõuavad.

Vägivallatsejadki vajavad abi

Eelmisel aastal algas psühhosotsiaalse kriisiabi loomine ohvriabi juurde. Peagi on meie riigis väljaõppinud kriisiabitöötajad, kes on inimestele toeks ja abiks õnnetusjuhtumite ja muude traagiliste sündmuste juures ja järel. Saare ohvriabikeskus on saanud uue teenuse käivitamiseks jagada päris palju oma kogemusi.

Endiselt töötab ohvriabiteenusena Saaremaa naiste tugikeskus, pakkudes omakorda tugiteenuseid lähisuhtevägivalda kannatanud naistele. Sealsele telefonile 53 098 919 saab samuti helistada ööpäev läbi.

Loomisel on ka riiklikud programmid vägivallatsejatele. See teema on Saare ohvriabis koostöös politseiga päevakorral olnud juba viis aastat. Saime vägivallatsejate rehabilitatsiooni siin kohapeal oma jõududega käima ja olime päris uhked, kui vägivallatsenud inimesed hoolega psühholoogide juures käisid. Oli eelarvamusi, et küllap need inimesed jooksevad meil käest nelja tuule poole, kui neile psühholoogilist abi pakkuda. Vastupidi –  nad käisid hiljem päris vabatahtlikult ja tunnistasid, et vajavad abi.

Hea tööriist on meie jaoks koostöövõrgustikul põhinev juhtumikorraldusmudel MARAC, mida kasutame kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite puhul. Need ei ole ainult abielu- ja kooselupaaride vägivallajuhtumid, aina sagedamini tuleb ette keerulisi olukordi õdede-vendade, laste ja vanemate ning vanavanemate vahel. 

See mudel on loodud, et tagada ohvri turvalisus ja vähendada vägivalla kordumise võimalust. Samuti aitab see politseil, kohaliku omavalitsuse üksustel, naiste tugikeskustel, ohvriabil, haridus- ja tervishoiuasutustel omavahel paremini infot vahetada. MARAC on kõige tavalisem juhtumikorralduse mudel, mida sotsiaaltöös ikka kasutatakse. Kui kasutatakse. Eks me MARAC-koolitustel kaks aastat tagasi ohanud ka ise, et me kõik teeme juba niikuinii koostööd, meil on võrgustikud olemas ja see mudel ei ole ju midagi uut! Nüüd, poolteist aastat regulaarselt Saaremaa MARAC-tuumikgrupiga töötanud, näeme ja kogeme, et see meetod on tõhus. Kui ka päris kõike muuta ja kõiki aidata ei saa, siis oleme vähemalt teinud kõik, mis meie võimuses. 

31. märtsil toimub Kuressaares MARAC-mudeli jätkukoolitus, lisainfot saab Saare ohvriabikeskusest tel 57 570 744. Head ja toimivat koostöömudelit ei ole keelatud kasutada kellelgi.

Meie inimesed on tegelikult suurepärased – kaastundlikud, hoolivad, tahavad üksteist aidata ja seda aina rohkem. Õnneks on ka palju erinevaid algatusi ja organisatsioone, kus ennast rakendada. Nii abi saamine kui ka abi andmine algab otsustest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles