/nginx/o/2020/03/02/12983342t1h1789.jpg)
Aastast 2002 tegutseb kunagises Hellamaa koolimajas Hellamaa külakeskus, mis täidab ka rahvamaja funktsiooni. Esimene suurem remont võeti hoones ette 2006. aastal. Uue näo said vana koolimaja saal, õppeklass, kohvituba ja teisedki ruumid.
SAAREMAA RAHVAMAJAD ⟩ Hellamaa külamaja – hubane Muhu kultuurikolle
3. märts 2020, 00:15
Külakeskusena võtsid muhulased endise koolihoone kohe omaks. Käsitöötegijad toimetavad seal aastaringselt. Kangasteljed on pidevalt kasutuses. Majas asuvat raamatukogu külastavad nii suured kui ka väikesed lugejad. Suvekuudel lisandub hulgaliselt suvemuhulasi.
Raamatukogu juhataja Anu Kaljuste korraldab aktiivselt näitusi ja teisi kultuuriüritusi. Praegu on raamatukogus huvilistele uudistada Lii Tarvise nukunäitus, mis jääb avatuks 31. märtsini. Välja on pandud 215 nukku. Traditsiooniks on muutunud kohtumised kirjanikega.
Heaks tavaks on saanud rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. “Nende tähistamiseks valmistume koos raamatukoguga,” märkis külakeskuse juhataja Tiina Jõgi.
Ligi 120-aastane koolimaja
Tänavu on külakeskuse jaoks kõige tähtsam sündmus endise Hellamaa kooli vilistlaste, õpetajate ja töötajate kokkutulek, mis toimub enne jaanipäeva. Täpne kuupäev selgub lähiajal.
Hellamaa kooli ajalugu saab mõõta juba ligi 120 aastaga. Muhu Hellamaa 2-klassiline ministeeriumikool avati Kansil 28. oktoobril 1901. aastal. 1919. aastal muudeti kool algkooliks ja hiljem 6-klassiliseks kooliks. Pärast II maailmasõda sai koolist 7-klassiline mittetäielik keskkool. 1961. aastast kuni 1978. aastani kandis kool nime Hellamaa 8-klassiline kool. 1978. aasta oli taas muudatuste aasta. 8-klassilisest koolist sai 4-klassiline algkool. Tegutsemisaega jagus sellel koolil 24 aastat.
“Meie ülesanne on tegelda ka Muhu valla taidlusringidega. Sellel aastal saab nännede tantsurühm Ätses 35-aastaseks ja noorterühm Tokkroes tähistab 15-ndat sünnipäeva. Suur ühiskontsert tuleb suvel Hellamaa laululaval. Praegu valmistuvad mõlemad rühmad tantsujuht Anne Keerdi juhendamisel hoolega selleks peoks,” rääkis Tiina.
Ätse tantsud on salvestatud ka DVD-le “Muhu tantsud Ätse moodi”. Plaadile on tantsurühma rikkalikust repertuaarist jõudnud 13 tantsu. Plaati esitleti Hellamaa külakeskuses viis aastat tagasi. Tookord ütles rühma juhendaja Anne Keerd Saarte Häälele, et nii tema kui ka tantsijad on tulemusega väga rahul. “Ätse repertuaaris on üle kuuekümne tantsu. Plaadile jõudis neist küll väike osa, aga me oleme selle üle õnnelikud. Nüüd on järgmistel põlvedel tore vaadata, mida nende esivanemad on teinud,” lausus Keerd.
Muhu tantsijate esinemist on salvestanud ka kuulus BBC telejaam. Keerdi sõnul tuli Londonist vastukaja, et Ätse ja Tokkroesi tutvustav saade pälvis vaatajate suure tähelepanu.
Hellamaa külakeskusel on tähtis roll selleski, et kuus aastat tagasi jõudis ekraanile lühifilm “Muhu: Ätsed ja roosid”. Külakeskuse saal on olnud ka Ätse prooviruumiks ja esinemiskohaks.
Filmis näeb peale rahvatantsijate meisterliku esinemise ka Muhu naise arhetüüpi. Film avab saare kultuuripärandi säilitamise oskused.
Mismoodi Muhumaa memmed või õigemini nänned, nagu saareelanikud ise oma väärikaid eakaid naisi kutsuvad, rahvapärimust edasi kannavad, võivad huvilised juba mõne kuu pärast Hellamaa laululaval suurel kontserdil näha.
Laululaval tähistatakse sel aastal ka Ida-Saaremaa ja Muhu lastekaitsepäeva. Muhu valla suur jaanituli toimub traditsiooni kohaselt Hellamaal. Kolmandat aastat korraldavad noored laululaval suure suvekontserdi.
Külakeskuse kõrval kultuuritraditsioone edendades on laululaval samaväärne ja vahest suuremgi roll. Neli aastat tagasi võttis Pädaste küla mees Olavi Tuisk laululava avapeo vallalehes Muhulane kokku sõnadega: “Emotsioonid veel settimata ja hoiame neid pikalt-pikalt. Kurivaim, kui hea tunne on siiani hinges! Kõigi lauljate, tantsijate, pillimeeste ja korraldusmeeskonna nimel tahan tänada Hellamaa maaomanikke, kes meid oma õuedele lubasid, külakeskuse lahket peret, eesotsas perenaise Tiina Jõgiga, Muhu kultuuri edendajaid Leena Peeglit, Anneli Tamme ja Meelis Mereäärt.”
Tasub meelde tuletada, et tookord peeti Hellamaal Eesti väikesaarte VIII laulupidu. Peol viibis ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Tiina Jõgi sõnul on tänavu Hellamaale oodata osalejaid väikesaarte tantsupeole.
Kaks aastat tagasi võõrustas külakeskus Eesti saarte pärimuspäevast osavõtjaid. Nõnda siis on muhulaste vastutulelikkust ja sõbralikkust saanud nautida inimesed kõikjalt üle Eestimaa.
Teisipäevased kohvihommikud
Üha populaarsemaks saavad teisipäevased kohvihommikud. Kohvitoas käivad hommikuti koos Hellamaa kandi inimesed. Iga kord võetakse üles mõni huvitav teema – arutatakse ja vaieldakse, maitstakse kaasatoodud küpsetisi. Mõnikord kohtutakse tuntud inimestega, kellel muhulastele midagi põnevat pajatada.
Teisipäeviti toimuvad majas veel kinohommikud, kus käib samuti päris palju inimesi. Neljapäeviti käivad koos näputöötegijad Muhu Hellamaa maanaiste seltsist. Neilgi on plaanis liituda Muhu valla juubeliks väljakuulutatud Muhu suure tutiteoga. Muhu Hellamaa maanaiste seltsi tegevus, mis katkes suure sõja ajal, taaselustati seitse aastat tagasi.
“Kui kool veel tegutses, siis toimusid siin pisemad üritused. Koos käis seltskond eakamaid inimesi, kes nimetasid oma klubi Koolitareks. Vahelduva eduga tulevad nad kokku veel praegugi,” rääkis Tiina Jõgi.
Muhu vallavalitsus on võtnud vastu otsuse külakeskus rekonstrueerida. Projekt peab valmis saama aasta lõpuks. “Raamatukogu saab täiesti uued ruumid ja külakeskus suurema saali ning käsitööliste töötuba remonditakse,” seletas külakeskuse juht.
Veel toonitas Tiina Jõgi, et külakeskuses võib pidada sünnipäevi, juubeleid, peiesid ja pulmi või ka lihtsalt koosolekuid ja kokkusaamisi. Samuti saab kasutada kogukonnakööki.